Viimastel nädalatel on kajastatud ehitiste kasutuslubade temaatikat ning heidetud ka ette, et kasutusloa taotlemise asjaajamise teenust pakkuvad ettevõtted on inimesi asjatult hirmutanud olematute trahvidega.

Kahjuks annavad ülikriitilisi sõnumeid ka riiki esindavad ametnikud, kes peaksid siiski suutma säilitada objektiivsuse. Ehitiste kasutusloa nõue tuleneb kehtivast seadusest ja nõude eesmärgiks on kinnitada hoonete ohutust.

Just kodu ohutus peaks olema iga inimese jaoks esimeseks märksõnaks, miks mõista kasutusloa vajalikkust. See ei ole tähtsusetu bürokraatlik dokument, selle kõige olulisem eesmärk on saada kinnitus, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada.

Kasutusluba kinnitab maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Lähiminevikus on toimunud hoonetega mitmeid traagilisi õnnetusi, milles inimesed on kaotanud oma elu. Tagantjärele on selgunud, et nii mõnegi tragöödia puhul oli tegemist kasutusloata hoonetega, kust puudusid suitsuandurid ning elektrisüsteemis ilmnesid puudused.

Kindlasti ei saa väita, et kasutuslubade olemasolu saanuks tragöödiaid ära hoida, kuid kasutusloa menetlemise käigus pööratakse tähelepanu just süsteemide tehnilisele seisukorrale, mis võib osutuda kehva seisukorra tõttu ohuks elule. Suitsuanduri ning vinguanduri olemasolu on kasutusloa saamise elementaarseks eelduseks.

Usun, et kõik kasutuslubade menetlemisega tegelevad ettevõtted on puutunud kokku hoonega, kus dokumentide korrastamise ja vajalike kontrollide teostamise käigus avastatakse näiteks vigased elektrisüsteemid või tõsine probleem küttekoldega, millest omanikul aimugi polnud. Need inimesed on olnud siiralt õnnelikud, et asjast teada said enne kui oleks võinud juhtuda õnnetus.

Mitmed omavalitsused on andnud teada, et ei kavatse esialgu rakendada seadusest tulenevaid karistusi kasutusloa puudumisel.

Sellise seisukoha õiguspärasuse üle võib vaielda, kuid ometi teevad paljud omavalitsused tööd selle nimel, et saada ülevaade oma territooriumil asuvate ehitiste olukorrast, kus parima ülevaate annab kasutusloa taotlus. Seda on vaja nii tehnovõrkude planeerimisel kui ka omavalitsuse praktiliselt juhtimisel – näiteks, kas tuleb mõelda meetmetele, kuidas toetada küttekollete remonti probleemsetes kodudes.

Lisaks ohutusele on praktilise poole pealt kodu omanikele seaduse täitmisest vahest olulisemgi hoone kindlustamine, mille puhul võivad puudulikud dokumendid ning kasutusloa puudumine tekitada probleeme kahjuhüvitise väljamaksmiseks kahju korral. Samuti on see usaldusväärsuse tagatiseks kinnisvara ostu või müügi puhul, millele pööravad teravat tähelepanu ka krediidiasutused.

Kui üheksakümnendate aastate alguses ei olnud sugugi ebatavaline, et autosid müüdi dokumentideta, siis tänapäeval on see mõeldamatu. Võib ennustada, et 15 aasta pärast vaadatakse tagasi tänapäevale ja nenditakse, et küll oli ikka omapärane aeg, kui ehitistel polnud kasutuslubasid ja ülevaadet hoone tehnilise seisukorra kohta.

Ükskõik, kas kasutusloa saamisega seotud asjaajamise teeb ära ehitiste omanik ise või tellib selle teenuse mõnest ettevõttest, on tegemist mõistliku sammuga, mis annab meelerahu tuleviku ees. Annab teadmise, et koduga on kõik korras ning olete teinud endast kõik, et oleks hea ja ohutu elada.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.