Kiige pakutud hoolekandemaks ei leia erakondade seas poolehoidu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu erakonnad suhtuvad kahtlevalt uude maksu, mille on hoolekandeteenuste rahastamiseks välja pakkunud sotsiaalminister Tanel Kiik. Ministri hinnangul peaks hoolekandeteenuste rahastamine olema sarnane meditsiiniga, kus ravi eest maksab haigekassa.

Keskmisest pensionist ei piisa kaugeltki, et maksta hooldekodu kohatasu. Hooldusteenused pole tihtipeale kättesaadavad ning järjekorrad on pikad. Inimestel endil tuleb tasuda kuni 80 protsenti hooldusteenuste maksumusest. Esmaspäevases Postimehes pakkus Kiik probleemide ühe võimaliku lahendusena uut maksu. Kiik ütleb, et võimalusi on kokku kolm.

"Üks on see, et riik võtab rohkem teenuseid üle, hakkab neid ise rahastama. teine on riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös teenuste jaotamine senisest suurem panustamine mõlemalt poolt ja kolmas on hoolduskassa loomine, kuhu võiks laekuda hoolduskindlustusmakse," rääkis minister.

Hoolduskindlustusmaks võiks olla kaks protsenti palgast millest ühe protsendi maksaks töötaja ja teise protsendi tööandja. Isamaa fraktsiooni liige Sven Sester ütles, et tema uut maksu ei toeta, kuna koalitsioonileppes seisab, et makse ei tõsteta.

"Loomulikult riik peab aitama kaasa igati, kuid uue maksu kehtestamine – sisuliselt maksukoormuse tõstmine, ümberjagamine – ei ole kindlasti see kiire lahendus, mida me peaksime lauale tooma. Me oleme seisukohal, et tööjõumakse me ei taha tõsta, oleme selle selgelt välja öelnud, pigem langetada," rääkis Sester.

Uue maksu kehtestamisele on vastu opositsioon. Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof tõdes, et tööjõumaksud on Eestis juba praegu liialt kõrged ja riik oleks pidanud juba ammu hoolekandesüsteemi rohkem panustama.

"Kui me vaatame, kui palju teised Euroopa riigid ja ka OSCD riigid kulutavad pikaajalisele hooldusele, siis Eesti kulutab selleks kolm kuni seitse korda vähem kui teised," märkis Pikhof.

Signe Riisalo Reformierakonnast ütles, et temale jääb arusaamatuks see, kuidas hoolduskindlustusmaksuga saaks probleeme lahendada.

"Me peaksime (mõtlema) nende võimalike ressursside peale nii riigieelarves kui kohalikes eelarvetes, mis puudutavad üldhoolduse ja üldse pikema hoolduse rahastamist. Need on need kohad, millega ühiskond peab päriselt tegelema," leidis Riisalo.

Sotsiaalminister tutvustab järgmisel nädalal valitsusele kõiki variante, et hoolekandeteenuste saamisel väheneks omaosalus ja lüheneksid ootejärjekorrad.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: