Erivajadustega inimeste kodu rajamine Põlvasse on takerdunud kohalike vastuseisu ja bürokraatiasse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigiettevõtte Hoolekandeteenused soov rajada Põlva linna psüühilise erivajadusega inimeste kodu on takerdunud nii kohalike elanike vastuseisu kui ka bürokraatiasse. Samas ei soovi Hoolekandeteenused kaaluda alternatiivset kinnistut, mida linn neile pakub.

Kui varem elasid psüühilise erivajadusega inimesed mitmesajakohalistes hooldekodudes, siis nüüd on üle Eesti rajatud 28 pereelamut, kuhu juba praeguseks on paigutatud üle 1200 inimese. Umbes 600 ootavad aga veel paremaid elutingimusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selleks tahetaksegi rajada Põlva linna aadressile Pihlaka tänav 9 ehk keset elamurajooni sarnane elamu. Sellega ei ole nõus piirkonna kortermajade elanikud.

"Inimesed tunnetavad, et neid ei ole kaastud diskussiooni ehk ühel hetkel nenditi lihtsalt fakti, et hakkame nüüd arutama hoopis seda, mis värvi tuleb aed, mitte seda, kas see asukoht oleks üldse sobilik," kommenteeris kortermajade elanike esindaja Rene Kintsiraud.

Sedapuhku on aga elamu ehitamine takerdunud kohalike elanike vastuseisu asemel hoopis bürokraatiasse. Põlva vallavalitsus keeldub AS-ile Hoolekandeteenused väljastamast projekteerimistingimusi kahekorruselise hoone rajamiseks, kuna sinna võib kehtiva detailplaneeringu järgi ehitada minimaalselt kolmekorruselise maja.

"Me esitasime vaide Põlva vallavalitsuse otsuse peale sellepärast, et me ei saanud päris täpselt aru, milliste põhjustega keelduti korterelamut rajamast maale, kuhu seda tegelikult tohiks ehitada. Nad viitasid määrusele, mis tegelikult juba üle kümne aasta ei kehti," rääkis Hoolekandeteenuste juht Maarjo Mändmaa.

"See planeering on vastu võetud aastal 2000 ja see on vastu võetud n-ö teatud reeglistiku raamistikus ja me ei saa seda eirata, mis seal ümber on. Me täna ka menetleme ju mõnda planeeringut kehtetu seaduse alusel," selgitas Põlva abivallavanem Martti Rõigas.

Kõik osapooled nõustuvad, et Põlvasse on kahtlemata kõnealust elamut vaja. Nii on vald pakkunud Hoolekandeteenustele alternatiivset krunti.

Hoolekandeteenuste arvates asub aga pakutud krunt tööstuspiirkonnas ega sobi nende eesmärkidega.

"Me ei raja neid teenusüksuseid enam kuhugi metsa serva või tööstuspiirkonda või kuhugi saekaatrite vahele, vaid elamute keskele. See on elamu, millest me räägime, mitte mingisugune tööstushoone," ütles Mändmaa.

"Nad soovivad krunti, kus juba oleks detailplaneering ja kus saaks projekteerimistingimustega asja ära lahendada, aga selliseid krunte meil pakkuda ei ole," sõnas Rõigas.

Sarnane probleem, kus kohalik omavalitsus, elanikud ja AS Hoolekandeteenused ei leia ühist keelt, on üleval ka Narvas, Kuressaares ja Märjamaal.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: