Põhja-Tallinna linnaosa planeering võib Koplisse reisirongid tuua ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kopli liinidele kerkivad uued majad.
Kopli liinidele kerkivad uued majad. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Põhja-Tallinna elanike arv kasvab eeloleva 25 aastaga 14 000 inimese võrra ning tulevikus peaks südalinnast Koplisse viima reisirong: niisugused plaanid on kirjas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kavas, mida Tallinna linnaplaneerimise ameti esindajad sel nädalal Põhja-Tallinna linnaosakogus tutvustamas käisid.

Juba 2006. aastal algatatud üldplaneering paneb paika Tallinna suuruselt kolmanda linnaosa arengusuunad aastani 2038. Muu hulgas toob see välja, et tuleb avada mereäärsed alad ja luua jalakäijasõbralik ruum, sest arvestades linnaossa kavandatud arendusmahte, ei peeta autoliikluse kasvu võimalikuks.

Põhjuseks on eelkõige linnaosa piiriristmike - Põhja puiestee ja Sõle-Paldiski maantee ristmiku läbilaskvuse ammendumine, kui inimesed ei hakka tunduvalt rohkem kasutama säästlikumaid liikumisviise. Seetõttu ongi vaja tunduvalt suurendada teiste liikumisviiside osakaalu.

"Liikluse arenduse puhul on olulisima tähtsusega ühistranspordivõrgu areng ning rattaliikluse ja ühistranspordi kasutajate osakaalu kasv ning autokasutuse osakaalu kahanemine kõikidest liikumisviisidest," seisab planeeringu kavas. "Planeerimistegevuse eesmärk on kujundada jalutatav linnaosa, kus inimesed on vabastatud auto omamise kohustusest; kõik igapäevateenused peavad olema jalgsi- või jalgrattasõidutee kaugusel. Laiema nõudlusega teenused peavad olema tagatud ühistranspordisõidutee kaugusel."

Jalgrattaliikluse osakaalu soovitakse tõsta kümne protsendini kõigist liikumistest. Trammiliinivõrku on vaja laiendada piirkondadesse, kus on suur arengupotentsiaal või suure tihedusega elanikkond. Välja tuuakse võimalikud uued ühendused Paljassaare, Stroomi ranna, reisisadama ja lennujaamaga. Kuhu aga arendatav trammiliinivõrk ei ulatu, seal tuleb tõsta bussiliikluse tõhusust.

Veel ühe võimalusena toob planeering välja reisirongiliikluse. Põhja-Tallinnasse viiv raudtee on pärand linnaosa tööstusajaloost, aga vajadus sealsete raudteeharude järele on vähenenud, sest tööstus on järk-järgult linna lähivaldadesse kolinud ja ohtlike veoste hulk kahanenud. Raudteeharud on likvideeritud või plaanis likvideerida mitmel arengualal, näiteks Paljassaare sadamaalal, Kopli poolsaarel Meerusel, Volta ja Krulli tehasealadel, Telliskivi keskuses ja Skoone bastioni vööndis.

Küll aga säilitatakse põhiosa raudteevõrgust kuni Kopli poolsaareni ning planeering toob välja, et sealsed arendusalad saaks ühendada kesklinna ning Ülemiste piirkonnaga, pannes sinna käima reisirongid. Seejuures võiks osa rongiliiklusest viia süvendisse ja tagada eritasandiliste ristumistega kiire ja sujuv ühendus.

Lisaks sellele on Põhja-Tallinnas potentsiaali ka lähilaevaliini transpordi arendamiseks, et ühendada Katariina kai, Paljassaare, Noblessneri ja Linnahalli alad linnakeskusega.

Autor/allikas: Põhja-Tallinna üldplaneering

Olulisemate uute teedena toob planeering välja uue tänavavõrgu Paljassaare ja Hundipea sadama arengualadel ning Paavli kvartalit toetava tänavavõrgu. Võimalikuks peetakse ka mitmetasandilisi ristmikke, millest üks on Sitsi mäe liiklussõlm koos raudteeviaduktiga ja teine Hundipea viadukt. Sitsi liiklussõlme väljaehitamine on seatud siduvaks kohustuseks Paljassaare suuremahuliste arendusetappide realiseerimisel.

Hundipea viadukti vajalikkus tuleneb sellest, et sealne sadamaala muutub segakasutusega alaks ja seetõttu on piirkonda vaja lisajuurdepääsu.

Paljassaare poolsaare arenduste väljaehitamine on jaotatud kahte etappi, kus teise etapi lahendamine on seotud linnusaare rajamisega ja paljude teiste asjaoludega.

Kopli kaubajaama peetakse Tallinna riskianalüüsi järgi üheks suuremaks ohuallikaks kogu linnale ning perspektiivis nähakse selle rolli vähenemist. Tulevikus peaks seal suurenema haljastuse osakaal, arengualad seotakse uute tänavate ja rattateedega. Piki kaubajaama põhjapoolset osa peaks tulema Reisijate tänava pikendus koos rattateega, lõunaküljele aga rajatakse umbes 50 meetri laiune park.

Reisijate tänava pikendusega peaks parandama juurdepääs arenevale Telliskivi keskusele ning arendatavatele Krulli ja Volta endistele tehasealadele. See peaks aitama hajutada liikluskoormust Kalamaja sisetänavatel.

Liikluse seisukohalt tuleks planeeringu kohaselt eelistada linnakeskusele lähemaid arendusi või ühistranspordivõrgu läheduses paiknevaid arendusi kaugematele, näiteks Paljassaare poolsaare arendustele.

Kõikide suuremate arengualade väljaehitamine tuleb siduda uute tänavate, sealhulgas rattateede ja ühistranspordivõrgu välja ehitamisega. Koos iga uue tänavaga tuleb rajada ka rattatee, seejuures on eelistatud lahendus, kus see ei külgne vahetult autoteega, vaid jääb sellest eemale või on tagatud puhvertsoon.

Üldplaneeringus sisaldub ka ettepanek muuta Põhja-Tallinna linnaosa piire linnahalli juures ja Kelmikülas. Kuna viimase puhul jookseb loogiline piir mööda raudteed, peetakse mõistlikuks siduda Kelmiküla kesklinnaga.

Linnaosa piiride muutmise kavand. Autor/allikas: Põhja-Tallinna üldplaneering

Parkimise puhul keelab detailplaneering avarate parkimisalade kavandamise. Arenduste puhul peab vähemalt kolmandiku parkimisest tegema hoonesse, kui aga rajada parkimist krundile, peab sinna tulema ka parklahaljastus. Uutes korterelamutes peab esimesel- või keldrikorrusel olema eraldiseisev ruum jalgrataste hoidmiseks.

Nelja- kuni kaheksakorruseliste korterelamute kvartalite õuealadele ei lubata planeeringuga ehitada uusi hooneid, välja arvatud väikesed ehitised nagu jalgratta- või prügikonteinerite hoidlad.

Eraldi on planeeringus välja toodud keskuse alad. Telliskivi keskusesse ei lubata rajada elamuid, Krulli-Volta keskuses ja Põhjala keskuses ei tohi aga elupindade osakaal ületada 50 protsenti kogu pinnast. Paavli keskus on suunatud peamiselt ettevõtlusele, Noblessneri, Meeruse ja Kalaranna keskusesse on ette nähtud nii ettevõtlus, teenindus, kaubandus, elupinnad kui muud funktsioonid ning ala läbib ka rannapromenaad.

Arsenali keskus on samuti suunatud peamiselt ettevõtlusele, Hipodroomi, Pelguranna, Kolde, Ristiku, Liinide, Maleva ja Stroomi keskust nimetatakse aga kõige aktiivsemateks ja mitmekesisema elutegevusega kohalikeks piirkonnakeskusteks, kuhu tuleb kavandada teenindavaid asutusi, laiendada jalakäigualasid, rajada tänavahaljastust ja parandada kergliiklusühendusi naaberaladega.

Eraldi on välja toodud ka Lahesuu keskus, mille väljaarendamisega algab piirkonna avamine merele. Sinna on lubatud ettevõtlus-, teenindus-, kaubandus-, sadama-, avalik funktsioon, loovmajandus, majutusfunktsioon ning ka elupinnad.

Endiste tööstus- ja sadamaalade ümberplaneerimisel tuleb avada meresuunalised ühendused ja vaated merele ja vanalinnale. Säilinud väärtuslikku ehituspärandit ja maastiku eripära tuleb kombineerida uuenduslike arhitektuursete lahendustega.

Kõrghoonete piirkonnaks on Tallinna kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringuga kavandatud Kopli, Sõle, Paavli ja Sitsi tänava vaheline kvartaliosa ehk niinimetatud Sitsi kõrghoonete piirkond.

Väiksemad rannad peavad jääma kohalike ujumiskohtadeks

45 protsenti Tallinna merepiirist on Põhja-Tallinna linnaosas ning planeering seab linnaosa peamiseks väärtuseks mereääre ja linnaruumi avanemise mereäärsetele aladele. Mere äärde tulev rannapromenaad peab jääma avalikult juurdepääsetavaks ning ratturitele peab olema eraldi liikumisruum. Igal pool ei saa aga rannapromenaad piki rannajoont kulgeda ja seetõttu on eri lõigud ühendatud jalg- ja rattateedega ehk promenaadi osaga sisemaal.

Põhja-Tallinnas asub kaks ülelinnalise tähtsusega supelranda: Pikakari ja Stroomi. Lisaks on piirkondliku tähtsusega avalikke rannaalasid nagu Kalaranna liivarand, Kopli liinide rand, Viruliiva rand ning Kopli kaluriküla.

Piirkondlikes randades tuleb säilitada lauge rannajoon, mis võimaldab vette pääseda, kuid linnal pole kohustust sinna mingit infrastruktuuri rajada. Piirkondlike tähtsusega randade kaardistamise eesmärk on anda kohalikele elanikele võimalus kodu lähedal ujuda ning rannapromenaadi kujundamisel tuleb neile lõikudele kavandada erilahendused.

Uus üldplaneering loobub Tallinna üldplaneeringus kavandatud plaanist, kus Merimetsa rohealale pidi tulema magistraaltänav. Merimetsa roheala on võetud kohaliku kaitse alla.

Piirkonda on kavandatud uus tänavavõrgustik, mis parandab juurdepääsu Hipodroomi, Seewaldi ja Lääne-Tallinna keskhaigla territooriumile. Lisaks võimaldab see uue ühenduse loomist Paldiski maanteega ja leevendab Sõle tänava ja Paldiski maantee ristmiku koormust.

Liikluslahendus läbib Merimetsa roheala minimaalselt ning ühildub Mustjõe struktuurplaani tänavavõrguga. Merimetsa endise raudteetammi trassile on kavandatud rattatee, mis ühendab Põhja-Tallinna teiste linnaosadega.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: