Padise kloostrit hakati ehitama 1317. aastal ning põhiosa pühitseti 1448. aastal. Padise klooster on põlenud, seda on sõdades piiratud ja rünnatud ning aastasadu on see olnud varemeis. Nüüd on varemed konserveeritud ja müüridel katus peal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Renoveerimine algas Eesti taasiseseisvumise ajal. Padise endine vallavanem Leemet Vaikmaa ütles, et alates 2006. aastast läks asi konkreetsemaks, kui tehti uuringud järgmiste tööde jaoks.

"2017 algas piirkondade konkurentsivõime programmist Euroopa Liidu toetusel see projekt, millega sai ära teha kõik ehitustööd siin kloostris ja kõrval asuvas valitsejamajas," ütles Lääne-Harju vallavalitsuse piirkonnajuht Vaikmaa.

Korda on tehtud keldrid ja võimalik on minna torni. Veel umbes aasta tagasi lendasid kloostri kirikusaalis ringi tuvid, puhus tuul ja põrandal olid liivahunnikud. Nüüd on kirikul aknad ees, tuled põlevad ja põrandat katavad kohalikust kivist plaadid. Samast kivist on ehitatud ka klooster.

"Aknad küll ei ole päris hermeetilised, kuna neid paigaldada oli väga keeruline, aga nad on väga sobivad. Aga ega meil plaani ei olnud seda kirikut kütma hakata," nentis Vaikmaa.

Kloostri kirikus on kavas hakata korraldama kontserte, sest hoones on hea akustika. Saali mahub nii umbes 300 või veidi rohkem kontserdikülastajat.

Kirikusse pääseb ka ratastooliga, sest kloostris on nüüd invalift.

Padise klooster avatakse külastajatele jüripäeval.

Lääne-Harju vallavolikogu otsustas asutada sihtasutuse, mis hakkab tegelema kloostri kompleksi majandamisega. Leemet Vaikmaa ütleb, et tööd pole Padisel lõppenud, sest ainuüksi kloostri lähiümbruses on mitmeid ajaloolisi ehitisi, mis tuleks samuti korda teha.