Tänavu leetritesse haigestunute hulk tõusis 27 inimeseni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: ERR

Reedel sai leetrite diagnoosi Eestis viibiv ukrainlane ja sellega tõusis tänavu leetritesse haigestunute arv 27 inimeseni.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütles ERR-ile, et haigestunu on täiskasvanu. Ta haigestus Ukrainas ning tuli seejärel Eestisse, kus temaga kokkupuutunute arv, keda ta võis nakatada, on alla kümne.

Kokku on sellel aastal Eestis leetritesse haigestunuid 27 ja Saar märkis, et see on Eesti mõistes üle aastate väga suur hulk.

"Tundub, et mis see 27 on, aga paar aastat tagasi olime leetrivaba riik, WHO oli meid leetrivabaks kuulutanud," märkis ta.

Leetrite vaktsiin on selle aasta jooksul haiglatest korduvalt otsa saanud, kuid praegu peaks see kliinikutes soovijatele saadaval olema. Alati on vaktsiin olemas lastele, keda vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames, ning haigestunu kontaktsetele.

Leetrite esimesed haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Spetsiifilist ravi leetritele ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis ühe- ja 13-aastaselt MMR-vaktsiinidoosiga, mis annab pikaajalise kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Täiskasvanutest peaksid end uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992. 

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: