Prokuratuur lõpetas Niine kliiniku uurimise üheste tõendite puudumise tõttu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Prokuratuuri vapp.
Prokuratuuri vapp. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

2017. aasta kevadel ETV saates "Pealtnägija" avaldatud andmete alusel algatatud doktor Niine nahakliiniku kriminaalasi jõudis tänavu märtsis lõpule, sest ei õnnestunud koguda tõendeid, mis üheselt kinnitanuks, et kliinik esitas teadlikult põhjendamatuid arveid.

Tänavu 26. märtsil lõpetas prokuratuur nn Niine nahakliiniku kriminaalasja, mis sai alguse "Pealtnägijas" kõlanud väidetest, et Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ esitas samade teenuste eest arve nii patsiendile kui Eesti haigekassale, küsides seega tasu topelt.

Ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova kirjutas uurimise lõpetamise selgituses, et kohtueelses menetluses tuvastati, et patsiendile esitati arve üldjuhul digitaalse dermatoskoopia eest, haigekassale aga eriarsti esmase või korduva vastuvõtu eest.

Digitaalse dermatoskoopia puhul on erinevalt dermatoskoobiga uurimisest võimalik sünnimärkidest tehtud fotosid arvutiekraanil uurida, et võimalikult täpselt anomaaliaid diagnoosida. Kriminaalmenetluse alustamise eelsel ajal ei rahastanud haigekassa digitaalset dermatoskoopiat ja patsiendil tuli selle eest alati ise tasuda.

"Menetluse käigus tuvastati, et üldjuhul kaasnes digitaalse dermatoskoopia teenusega ka eriarsti esmane või korduv vastuvõtt. Kuivõrd arsti vastuvõtt ja digitaalne dermatoskoopia teostati üldjuhul sama visiidi raames, võis patsiendile jääda mulje, et ta sai vaid ühe teenuse," selgitas Savtšenkova.

Prokuratuur soovis kriminaalasjas kindlaks teha, kas on põhjendatud esitada patsiendile arve uuringu eest ning lisaks ka haigekassale arve patsiendi vastuvõtu eest või sisaldub eriarsti konsultatsioon digidermatoskoopia kui teenuse hinnas. Selleks konsulteeriti Põhja-Eesti regionaalhaiglaga, kus, nagu selgus, oli teenuste eest arvete esitamine korraldatud sarnaselt nagu Dermatoonkoloogia Kliinikus.

Lisaks kontrolliti, milliseid arveid esitas Dermatoonkoloogia Kliinik ravikindlustamata inimestele juhul, kui patsiendile osutati digitaalse dermatoskoopia teenust. Neid arveid taheti võrrelda ravikindlustatud isikule ja nende eest haigekassale esitatud arvetega, et saada võimalik kinnitus faktile, et digitaalne dermatoskoopia tegelikkuses hõlmas ka eriarsti konsultatsiooni uuringu eel ja järel.

"Selle hüpoteesi kontrollimiseks uuris menetleja Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ patsientide andmebaasist "Liisa" andmeid, ent ei suutnud tuvastada ühtegi isikut, kes oleks saanud 2017. aasta esimese nelja kuu jooksul teenust "dermatoskoopiline uuring", ent oleks olnud samal ajal ravikindlustamata. Seega ei võimaldanud see lähenemine digitaalse dermatoskoopia teenuse sisu täpsustada," kirjeldas Savtšenkova.

Kuivõrd mõne tunnistaja ütlustest kumas läbi versioon, justkui oleks patsiendile alati esitatud arve dermatoskoopilise uuringu eest, olenemata sellest, kas ta tegelikkuses seda teenust sai või mitte, kontrolliti uurimise käigus sedagi. Paraku pole ühtset riiklikku andmebaasi, kuhu digidermatoskoopial tehtud fotosid kogutaks, ning Niine kliiniku töökorraldus digitaalse dermatoskoopia käigus tehtud fotode säilitamiseks oli kaootiline.

Kuna pole ka regulatsiooni, mis kohustaks arste seda teavet ühtselt säilitama, ei pidanud prokuratuur põhjendatuks taotleda uut läbiotsimist Dermatoonkoloogia Kliinikus.

Uurijad valisid juhuvalimi põhimõttel välja 20 inimest, kes olid dermatoskoopilisel uuringul käinud, ja neilt küsiti, millist teenust nad täpselt said. Vastuste pinnalt joonistus välja, et üldjuhul on inimesed saanud eriarsti konsultatsiooni ning ühes sellega ka sünnimärkide uuringut, kuid osa patsiente ei osanud täpsustada, kas sünnimärke uuriti tavalise dermatoskoobiga või tehti digidermatoskoopia.

"Kokkuvõtvalt jõudsime järeldusele, et Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ ei pruukinud uuritaval perioodil nõuetekohaselt teavitada patsiente sellest, et nende eriarsti vastuvõttu rahastab haigekassa. Samuti ei pruukinud Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ järgida haigekassa ja kliiniku vahel sõlmitud lepingu sätteid osas, mis puudutas ravijärjekorra nõuete pidamist. Samas ei õnnestunud kriminaalmenetluse tulemusena koguda tõendeid, mis üheselt ja faktipõhiselt kinnitaksid versiooni, et Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ esitas teadlikult põhjendamatuid arveid eriarsti vastuvõtu eest haigekassale või dermatoskoopilise uuringu eest patsiendile eesmärgiga saada varalist kasu," võttis Savtšenkova uurimistulemused kokku.

Seega lõpetas prokuratuur märtsis kriminaalasja, sest ei leidnud piisavalt tõendeid kelmuse kohta.

Niine kliinik sai menetluse lõpetamisest teada ERR-i käest

Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ osanik ja juhatuse liige Raul Niin ütles ERR-ile, et kliinikut ei ole kriminaalasja lõpetamisest teavitatud. Tema sõnul kliinikuga menetluse käigus ei suhelnud ning neile jäi arusaamatuks, miks see üldse algatati.

"Kuulsime, et see algatati, läbi meedia ja nüüd, et lõpetati, ka läbi meedia," tõdes ta.

Niine sõnul on kriminaalmenetluse lõpetamine loogiline ning ta pidas kogu juhtumit poliitiliseks protsessiks, mille eesmärk oli näidata, et erameditsiin on väga halb.

"Kahjuks sellises protsessis on kannatajad need inimesed, kes teevad eluaeg oma tööd südamega, peamiselt räägin doktor [Marianne] Niinest. Hea, et see lõpetati ära, meie kliinik toimib edasi, inimesed käivad ja saavad abi," lausus ta.

Juhtunu tõttu lõpetas nahakliinik igasugused suhted haigekassaga, muus osas aga jätkatakse Niine sõnul tavapärast tööd.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: