Rocca Al Mare kõrghoone viiendal korrusel tegutsenud Niine kliinik on pereettevõtte, mida juhivad ema ja poeg. 66-aastane onkoloog Marianne Niin on melanoomi teemal riigi üks hinnatumaid spetsialiste. Tema poeg, Raul Niin on 36-aastane meditsiiniettevõtja, kes Niine kliiniku kõrval juhib uhiuut Kotka tervisemaja ning omab üht vähiravis teedrajavat idufirmat.

Mitu raviasutuse juhti ütlesid “Pealtnägijale”, et Niine kliinik tabati varguselt ja firma raamatupidamine vajaks revisjoni. Nii leiab näiteks endine Haigekassa ja praegune Tartu Ülikooli TÜ kliinikumi juht Hannes Danilov.

“Ma arvan, et see on ühe asja eest kaks korda raha võtmine. Jah, see on petmine. Nii et ma arvan, et see on haigekassa juhatusele paras pähkel pureda, kuidas edasi käituda,” kommenteeris Danilov.

Üks konkreetne patsient kaebas tänavu aprillis, et tema eest esitati haigekassale arveid uuringute eest, mida tegelikult ei toimunud.

“Pöördumise sisuks oligi, et ta pöördus tasulisele teenusele dermatoskoopiale, ta teadis, et ta maksab ise ja nüüd digilugu.ee-st vaadates ta nägi, et on esitatud selle visiidi käigus arve ka haigekassale,” rääkis Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Haigekassa arvas, et tegemist on üksikjuhtumiga, küsis alusetult kasseeritud 41 eurot tagasi ja lugu loeti lõppenuks.
Häirekelli ei pannud helisema ka see, et neile kirjutas varem veel teinegi patsient sama pretensiooniga, aga kuna Haigekassa nõudis talt digiallkirjaga avaldust, lõi inimene käega ja pöördus hoopis “Pealtnägijasse”.

“Pärast seda, kui “Pealtnägija” märtsis Niine kliiniku kohta esimesed vihjed sai, suhtles saate toimetus kümnete patsientidega, kes aastatel 2014-2017 nahakliinikut külastasid. Birgit ja Ivo on ühed paljudest näidetest, kes jagasid saatega oma lugu ja ravidokumente.

Nii Birgiti, Ivo kui pea eranditult kõigi Niine kliinikus dermatoskoopias käinud inimeste puhul, kellega suhtleme, kordub sama muster – nad maksid visiidi eest ise, aga tagantjärgi kontrollides selgub, et Haigekassalt kasseeriti sama käigu eest veel 20 kuni mõnel juhul isegi 70 eurot.

“Kui ma enda kasutajatega digilukku sisse logisin, siis ma nägin, et doktor Niine nahakliinik oli minu eest siis ka haigekassale arve esitanud, visiidi minu teenuse eest, mille eest ma olin tegelikult juba maksnud ise,” rääkis Niine nahakliiniku patsient Birgit Rae.

“Ma olin valmis maksma, ma maksin, ma sain hea teenuse, minu jaoks on kõik okei, kui nüüd keegi teine selle tõttu, et justkui mina oleksin saanud seda haigekassa teenust, et kui keegi ei saanud nõõd arsti juurde, siis see on nüüd küll jah, mis teeb muret,” rääkis teine patsient Ivo Vanasaun.

Raul Niin ütles esmalt, et tegemist peab olema eksitusega. “Kuskil võib olla tehtud mingi viga, ma võin öelda, et neid arveid on ka nii palju, et võib ka vigu juhtuda vahel. Kui see nii konkreetselt on, aga ütleme nii, et neid case'e tuleb vaadata siis ükshaaval,” rääkis Niin.

“Pealtnägija” kohtus Niine kliiniku juhtidega kaameraväliselt Kotka tervisemajas. Nad kinnitasid, et pole kedagi teadlikult petnud, aga pärast kahetunnist kohtumist loobusid siiski intervjuust.

Hiljem saabus Marianne ja Raul Niinelt ametlik vastus. „Pealtnägija poolt meile esitatud küsimused on esitatud tõendamata süüdistusaktina, millest jäetakse televaatajale mulje, et tegemist on petistega. See ei vasta tõele. Meie tegevus baseerub arstide pikaajalisel kogemusel, usaldusel, läbipaistvusel ja seda ka koostöös Haigekassaga.” Niined rõhutasid, et kõik käib vastavalt Haigekassa lepingule ja järelevalvele.

Selgus aga, et Niines on teoreetiliselt ka Haigekassa kohad. Riik tellib aastas 7000 ravijuhtu ca 250 000 euro eest, aga enamik patsiente ei oska neid isegi küsida. Ja kui küsib, siis selgub järgmine.

“Pealtnägija” helistas eksperimendi korras Niine kliinikusse ja küsis konkreetselt tasuta haigekassa aega, kuid kliiniku administraator sõnul on kõik vabad ajad on juba kinni ja registreerida saab vaid tasulisele vastuvõtule. Tasuta pakutakse Niine kliinikus kõigest kümme aega kuus, mida teeb vaid üks arst. Lihtne matemaatika ütleb, et Niine kliinik täidab aastasest lepingumahust vaid kaks protsenti.

Hannes Danilov ja Maivi Parv ei suutnud seda uskuda ja ei pidanud loogiliseks. “Pärast ekspertidega konsulteerimist näib, et need ette nähtud 7000 haigekassa tasustatud ravijuhtu kirjutatakse Niine kliinikus niigi juba maksvate klientide kraesse. Ehk kui Birgit ja Ivo käisid ning maksid 50 eurot, siis Haigekassale näidati, justkui nad käisid tasuta.

“Kui nüüd raviasutus on oma töökorraldust millegipärast muutnud, et ta annab lepingu limiite nii vähe nagu te väidate, siis loomulikult, siin on vaja haigekassa poolt sekkuda ja ma olen nõus teie väitega, et see ei ole enam proportsioonis, sest raviasutuse leping see sama 7000 ravi juhtu, see tulebki tal planeerida, kuude lõikes, meil on lepingutes kokku lepitud, et tema kohustus on teenust osutada järjepidevalt,” kommenteeris Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Asja teeb veel häirivamaks tõsiasi, et Niine kliinik ei kannata kitsikuse käes. Mai alguses avati Kristiines uus 4000-ruutmeerine ravikeskus, mille osanikud on teiste seas ka Raul ja Marianne Niin. Majandusaasta aruanded näitavad 1,5 miljonit eurot käivet ja ligi pool miljonit puhaskasumit.

Viimane ootmatu pööre tuleb aga nende esmaspäeval Pealtnägijale saadetud selgitusest. Nimelt seisab siin läbi lillede ähvardus, et kui „Haigekassal ei olnud alust mõnedel juhtudel võtta üle kindlustatud inimese asemel tasumist, siis vastava arve on nad sunnitud esitama teenuse saanud patsiendile.“ Ehk teisisõnu – patsiendid Birgit, Ivo ja teised võivad olla veel midagi neile võlgu.

Niine kliinik on versioone, miks ja kuidas nahavähi uuringul käinud inimeste eest topelt raha küsiti, loo tegemise käigus neli korda muutnud, et lõpetada sisuliselt kommentaariga – me ei peta, aga me ka ei selgita, mis tegelikult juhtus.
Haigekassa lubas, et algatatakse põhjalik uurimine ja kui selles loos kuuldud faktid leiavad kasvõi osaliselt kinnitust, ähvardab kliinikut sanktsioon rahalisest karistusest kuni lepingu lõpetamiseni.

Keegi ei sea kahtluse alla, et doktor Niin ja tema kolleegid on oma arstikunstiga päästnud – liialdamata – tuhandeid elusid. Aga mustkunstiga, mida tegi nende kliinik riigi ravirahaga, on jällegi teiselt poolt võetud kelleltki võimalus abi saada.

Niine nahakliinik: me ei ole esitanud topeltarveid

Niine nahakliinik edastas pärast saate eetrisse minekut meediale täiendavad selgitused, milles kinnitas, et ei ole topeltarveid esitanud.

"Niine nahakliinik on olnud Eesti haigekassa poolt regulaarselt auditeeritud ja oleme ka edaspidi avatud igakülgseks läbipaistvaks koostööks ja uurimisteks. Niine nahakliiniku tegevus vastab haigekassaga sõlmitud lepingule ja kuigi aeg-ajalt on haigekassa poolt küsimusi laekunud, on neile vastatud ja üksikjuhtumid lahendatud," märkis kliinik.

Niine nahakliiniku tegevjuht Raul Niin selgitas, et kliinik pakub tasuta vastuvõttu ravikindlustatutele (mis tähendab, et vastuvõtu eest tasub haigekassa). "Sellisel juhul on ka muud teenused nagu analüüside ja proovide võtmine haigekassa tervishoiuteenuste loetelu raames tasuta. Niine nahakliinikus teostab haigekassa poolt hüvitatud vastuvõtte vastavalt lepingule 12 arstist kolm nahaarsti, mistõttu on ka haigekassa hüvitatavatele vastuvõttudele ravijärjekord pikem," selgitas ta.

Samas hüvitab haigekassa arstipoolse tegevuse, mille alla spetsiaalsed diagnostilised uuringud Niine sõnul tüüpiliselt ei kuulu. Näiteks on patsiendil võimalik tellida lisaks ravijärjekorrajärgsele eriarsti visiidi teenusele samal külastuskorral ka digidermatoskoopilist uuringut (kogu keha nahauuring), mis ei ole haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenus ning seetõttu tuleb selle eest patsiendil ise tasuda.

Niin selgitas, et tema nahakliinik on lepingu alusel haigekassa poolt hüvitatud teenuseid osutanud alates 2014. aastast ning kuni viimase poolaastani on teenust osutatud kogu lepingusumma ulatuses.

"Viimasel poolaastal on osa haigekassa poolt võimaldatud mahust tegemata jäänud ja järjekorrad ka sellevõrra veninud – esmalt seetõttu, et kliinik vahetas aasta alguses tegevuskohta, aga ka seetõttu, et alates ajakirjaniku pöördumisest peatasime haigekassa hüvitatavate teenuste osutamise, kuni asjaolud saavad haigekassaga üle arutatud ja mõlemal poolel veendutud, kuidas tuleb jätkata," lisas Niin.

Niin möönis, et juhul kui patsient ise ei ole küsinud, ei ole teda ka rutiinselt informeeritud, milliste teenuste puhul tasus tema eest haigekassa. Seda lubas kliinik edaspidi muuta.

"Niine nahakliinik on erakapitalil loodud tervishoiuasutus, kellel on umbes 10 protsenditegevuse ulatuses leping haigekassaga. See tähendab, et haigekassa hüvitab nahahaiguse või selle kahtlusel pöördunud patsientidele osutatud teenuste eest niivõrd, kuivõrd kliinikuga sõlmitud leping ja haigekassa poolt hüvitatavate tervishoiuteenuste loetelu seda ette näevad," selgitas kliiniku juht.

"Haigekassa poolt rahatatud ja rahastamata raviteenuste osutamine ühel päeval ei ole seadusega keelatud," lisas ta.