Kaljulaid ütles, et Eesti on järgmised kaks aastat maailma raskeima diplomaatiliste läbirääkimiste laua taga ning see teeb Eesti vaieldamatult suuremaks kui meie rahvaarv, pindala või SKP seda eeldaks.

"Oleme võrdne riik keerulises ja hapras rahvusvahelises peres. Aga sellega kaasneb kohustus ja vastutus aru saada ning ka kaasa rääkida keerulistes küsimustes, mis esmapilgul meid otseselt justkui ei puudutakski. Aitame seista väärtuspõhise ning rahvusvahelisel õigusel põhineva maailma eest, ilma milleta ei oleks meil ja paljudel teistel riikidel ja rahvastel maailmas kohta," ütles riigipea lipu heiskamise järel," lausus president.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul kestab ÜRO julgeolekunõukogu kasu Eestile kauem kui kaks aastat, sest see aitab Eestit tuntumaks teha, suhtlusringi laiendada ja meie diplomaatide professionaalsust kasvatada.

Minister tõi välja, et enamik resolutsioone julgeolekunõukogus võetakse vastu konsensusega, aga on palju erimeelsusi, mis takistavad hädasolijate aitamist. Näiteks detsembris hääletasid Venemaa ja Hiina Süüriale piiriülest humanitaarabi võimaldava resolutsiooni vastu. Kokkulepe püütakse saavutada selle kuu alguses ja nüüd osaleb ka Eesti selle olulise otsuse vastuvõtmisel.

Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson hakkab juhtima ka Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomiteed. Eesti on ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja maikuus, siis lasub meil kohustus korraldada istungeid ja asjaajamist.

ÜRO julgeolekunõukokku, mis seisab maailmas rahu ja julgeoleku eest, kuulub 15 riiki, kellest Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ning Hiina on alalised liikmed.

Koos Eestiga alustavad neli uut valitud liiget Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid, oma liikmelisust jätkavad Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.