"Huvitaja": nooremad vanemad tajuvad veebis laste info jagamise ohte paremini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tartu ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak.
Tartu ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak. Autor/allikas: ERR

Lapsevanematel on kombeks postitada oma võsukestest internetti pilte seejuures endale teadvustamata, mida säärane käitumine kaasa võib tuua. Seejuures on nooremad lapsevanemad ohtudest palju teadlikumad kui vanema põlvkonna esindajad.

Vaid mõne süütu ning pikka aega tagasi Instagrami postitatud lapsevanema foto põhjal võib kindlaks teha nii lapse lasteaia või kooli asukoha, tema sünnipäeva, kuid ka selle, millised on lapse lemmikmänguasjad ning millal vanemad tööl on ja kes nende lapsehoidja on. Säärase informatsiooniga varustatud pedofiilil ei tule palju vaeva näha, et lapsega juhuslikult kokku juhtudes tema usaldus võita.

Võrguvanemlus, inglise keeles sharenting on teema, mis on laiemat uurimist leidnud alles viimase paari aasta jooksul. "Viimastel aastatel oleme me selle teema uurimisega Eestis ka tegelenud ja on rõõm näha, et Eesti lapsevanemad on hakanud üha rohkem teadvustama endale probleeme, mida selline lastest info jagamine võib kaasa tuua," rääkis Tartu Ülikooli meediauuringute õppejõud Andra Siibak Vikerraadio saates "Huvitaja".

Siibaku sõnul on laste piltide jõudmine sotsiaalmeediasse ühest küljest loomulik. Inimesed soovivad jagada olulist osa oma identiteedist ehk last ka oma sõpradega. Varemalt tehti seda külla tulnud sõpradele ning sugulastele fotoalbumeid näidates, nüüd on sotsiaalmeedia albumid lihtsalt välja tõrjunud. Tavaliselt jagavad lapsevanemad fotosid ja uudiseid enda sotsiaalmeediakontodel, aga on näiteid ka kuulsustest, kes on loonud oma väikelastele juba Instagrami kontod, mil sadu tuhandeid jälgijaid.

"See aitab ka kaasa laste fotode jagamise normaliseerumisele ühiskonnas. See tundub selline ootuspärane praktika, mida iga äsja lapsevanemaks saanud inimene võiks ja peaks justkui nagu tegema," kõneles Siibak.

Jagades fotot oma alasti beebist vannis või postitades beebigruppi lapse nime ja näoga mähkmevahetusvideot, ei tule ilmselt paljud vanemad selle peale, et oodata lapse nõusolekut. Ja tegelikult on siiani vastamata küsimus, kellele need fotod kuuluvad. Lisaks lapsele ja lapsevanemale on kolmandaks osapooleks ka sotsiaalmeediaplatvorm, kes sageli kasutustingimustes kuulutab, et võib kasutajate postitatud sisu enda heaks erineval moel ära kasutada, või levitada isegi omakorda järgmistele osapooltele.

Siibak sõnas, et nooremad lapsevanemad tajuvad internetis lastest info jagamise juures ohte palju enam kui vanema põlvkonna esindajad. "Mulle tundub, et siin on üsna suur roll selles, et omaaegse digitaalse põlvkonna võsukesed hakkavad nüüd lapsevanemaks saama ja nad on oma üleskasvamise jooksul kogenud erinevaid probleeme, mida virtuaalne maailm võib meile kaasa tuua. Kel on varasemalt olnud probleeme küberkiusamisega, kes on näinud, kuivõrd halvasti inimesed üksteisele veebis ütlevad, kellel on olnud identiteedivarguse probleeme. Need lapsevanemad teavad juba eos, et nad ei taha samasugust saatust oma lapsele ja on otsustanud kategooriliselt mitte mingisugust infot oma lapse kohta veebis jagada," rääkis Siibak.

Samas leidub ohte fotode postitamisel internetti küllaga. Siibak tõi näiteid olukordadest, kus lapse digikuva kellegi teise poolt kaaperdati. See tähendab, et keegi kolmas, tihtipeale võõras isik, võtab lapsevanema poolt veebi laetud foto ja riputab selle omakorda üles kuhugi teise veebiruumi, näiteks oma enda sotsiaalmeediakontole, esitledes võõrast last justkui enda omana.

"Selliseid kaasuseid on maailmas ja muu hulgas ka Eestis mõningaid juba olnud, kus näiteks seda võõrast last esitletakse enda omana ja püütakse sinna juurde kirjutada selline kurb lugu sellest, et laps on väga haige, ja läbi võõra lapse ning kurva loo püütakse heausksetelt kodanikelt toetust ja raha välja petta," tõi Siibak näiteks.

Lisaks fotodest tingitud ohule on lapsepõlve digitaliseerumise juures veel mitmeid teemasid. Siibak tõi näiteks äpid, mis noort lapsevanemat juhendavad, andes teavitustega märku, millal peaks last toitma, magama panema ning millal mähkmeid vahetama. Sageli ei ole nende äppide teaduspõhisus ja usaldusväärsus aga kinnitatud, samuti vähendab see vanema enda arusaama sellest, kuidas last tegelikult kasvatatakse.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: