USA demokraatide presidendikandidaadiks püüdlejad pidasid viimase debati ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579064580000 | amCalendar}}
Foto: Scanpix/AP

USA demokraatide presidendikandidaadiks püüdlejad pidasid teisipäeval viimase teledebati enne enne veebruaris Iowas algavaid eelvalimisi, vaieldes Iraagi, sõja ja välispoliitika üle. Taas kord keskenduti ka tervishoiule ja kaubandusele.

Lisaks Bernie Sandersile ja Joe Bidenile osalesid teledebatis Minnesota senaator Amy Klobuchar, miljardär Tom Steyer, endine Indiana South Bendi linnapea Pete Buttigieg ja Massachusettsi senaator Elizabeth Warren. Samas kokku on demokraatide presidendikandidaadiks pürgimas 14. jaanuari seisuga 12 poliitikut.

Debatis osalemiseks pidid kandidaadid saama neljas küsitluses vähemalt viieprotsendilise toetuse ja koguma annetusi vähemalt 225 000 inimeselt. Tingimused täitis kaheteistkümnest alles jäänud kandidaadist vaid kuus. Peale väiksema kandidaatide hulga oli seekord laval ka uus oluline teema Iraan.

"Me oleme kaotanud oma positsiooni selles piirkonnas, me oleme kaotanud oma liitlaste toetuse. Järgmine president peab need inimesed uuesti kokku tooma, taaslooma meie liitlassuhted ja nõudma, et Iraan läheks tagasi tuumaleppe täitmise juurde," ütles kandidaat Joe Biden.

"Kindlustada, et Iraan ei arendaks tuumarelvi, on kindlasti prioriteet, sest see on väga oluline osa ameeriklaste kaitsmiseks, aga kahjuks on president Trump muutnud selle eesmärgi täitmise järgmisele presidendile palju raskemaks," nentis Pete Buttigieg.

"Me kulutame liiga palju raha riigikaitsele. Seda raha, mida me seal kulutame, saaks kasutada eelarve teistes osades," arvas omakorda Tom Steyer.

Samuti arutlesid kandidaadid, kuidas uued kaubanduslepped peaksid aitama Ameerika töölisi.

"Ma käisin ühes tehases ja seal oli ainult üks tööline järgi. See tehas suleti Donald Trumpi kaubanduspoliitika pärast," rõhutas Amy Klobuchar.

Lisaks oli tähelepanu kahel vasakpoolsemal kandidaadil, Bernie Sandersil ja Elizabeth Warrenil, kes on seni hoidunud teineteist kritiseerimast. Hiljuti avalikustas CNN, et aasta tagasi toimunud eravestluses ütles Sanders väidetavalt Warrenile, et ta ei usu, et USA presidendivalimised võiks võita naine.

"Tegelikult ma ei öelnud seda ja ma ei taha sellele palju aega kulutada, sest see on midagi, mida Donald Trump ja võib-olla teatud osa meediast, soovib," väitis Sanders vastu.

"Bernie on mu sõber ja ma ei ole siin, et üritada Bernie'ga kakelda, aga see küsimus, kas naine saaks olla president, on tõstatatud ja on aeg sellega võidelda," märkis omakorda Warren.

Demokraatide esimesed eelvalimised toimuvad 3. veebruaril Iowa osariigis. Hiljutise küsitluse järgi juhib seal Sanders, järgnevad Warren, Biden ja Buttigieg. Iowa osariigi eelvalimised on olulised, sest seal võitnud kandidaat võib edasiseks kampaaniaks saada olulise tõuke.

Reuters nendib oma ülevaates, et Sandersi ja Warreni omavaheline kemplus tuli kasuks eelkõige juhtivale tsentristist kandidaadile.

Vox omakorda leiab, et debati edukaimaks kandidaadiks oli siiski Sanders, ning ka Buttigiegi jaoks oli edukas õhtu.

Axios kirjutab, et kandidaatide erimeelsused ning tugevused ja nõrkused tulid esile eelkõige nelja teema puhul, milleks olid välispoliitika, Warreni ja Sandersi tüli, kaubandus ehk eelkõige USMCA ja tervishoid.

Sissetung Iraaki ja kohalolek Lähis-Idas

Senaator Bernie Sanders nimetas sissetungi Iraaki "halvimaks välispoliitiliseks prohmakaks selle riigi nüüdisajaloos".

"Ma tegin kõik, mida suutsin, et seda sõda ära hoida," sõnas Sanders. "Joe nägi seda teisiti," lisas ta endisele asepresidendile Joe Bidenile viidates.

Biden möönis, et tema 2002. aasta hääl sõjavolituste andmiseks oli "viga", kuid ta juhtis tähelepanu oma rollile president Barack Obama administratsioonis, aidates vähendada USA sõjalist kohalolekut regioonis.

Demokraatide presidendikandidaadid olid ühtsed vastuseisus Trumpi presidentuurile ja eriti tema välispoliitikale. Mitu kandidaati mõistis hukka Trumpi hiljutise sammu tappa Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds komandör Qasem Soleimani ning otsuse jätta USA väed regiooni.

"Me peame saama oma lahingüksused välja," kuulutas Warren ning kutsus ka vähendama kaitse-eelarvet.

Buttigieg, Biden ja Klobuchar ütlesid, et nemad pooldavad väikest sõjalist kohalolekut Lähis-Idas.

Biden: Trumpiga kohtumised andsid Kim Jong-unile legitiimsuse

Biden ja Steyer rõhutasid, et nemad ei kohtuks Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga "eeltingimusteta", nagu seda tegi president Trump.

Biden ütles teledebatil, et Trumpi kohtumised Kimiga andsid Põhja-Korea liidrile "legitiimsuse". Ta kritiseeris Trumpi ka sanktsioonide nõrgendamise eest Pyongyangile.

Endine asepresident märkis, et tema lähenemine Põhja-Koreale sisaldaks tööd koos Hiina ja Jaapaniga.

Bideni sõnul oli Kim nimetanud teda kunagi "marutõbiseks koeraks", kellele tuleb kepiga peksa anda.

Steyeri sõnul tuleb USA-l teha oma liitlastega tööd Põhja-Korea suunal, et näha, "kui kaugele me saame minna".

Toimetaja: Laur Viirand, Maria-Ann Rohemäe

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: