Maavarade kaevandamise üle otsustamine läheb juhtumipõhiselt plaanipõhiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riik soovib uue otsustuskorraga tagada, et maantee-ehitusel oleksid vajalikud materjalid võtta.
Riik soovib uue otsustuskorraga tagada, et maantee-ehitusel oleksid vajalikud materjalid võtta. Autor/allikas: Martin Nurme/Keskkonnaamet

Keskkonnaministeeriumi alt majandusministeeriumi alla liikuv otsustusprotsess pole ainus, mis maavarade kaevandamise üle otsustamisel muutub. Riik tahab muuta senise juhtumipõhise kaevandamise üle otsustamise planeerimispõhiseks, et tagada teatud taristuobjektide ehituseks piisav ressurss.

Keskkonnaministeeriumis on küpsenud kava tagada riigi huviga kaevandustele stabiilne ja pikaajaline vaade, et kavandatavad taristuobjektid ei jääks vajalikul hetkel tegemata, sest pole näiteks piisavalt killustikku. Nimelt on sagenenud kohalike omavalitsuste vastuseis kaevanduste lubamisele, mistõttu peab nende üle otsustama valitsus.

"Riigi huvi peab olema tagatud, et kui riik tahab näiteks Tartu maantee neljarajaliseks ehitada, ei tohi see jääda selle taha, et riik ei saa enda ressurssi maapõuest võtta, et teed ehitada," põhjendas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma tehtavat muudatust.

Plaan peaks veel lähinädalatel valitsusse jõudma.

"Pikas perspektiivis me tahaksime sellistest üksikotsustest liikuda planeerimispõhise otsuseni. Tahame jõuda kas veel sel kuul või järgmisel kuul valitsusse ettepanekuga, et hakkaks ruumiliselt planeerima riigi huvi," selgitas Heinma.

Esmalt peaks planeerimispõhisele otsustusprotsessile minema üle Harjumaa.

"Plaanime algatada Harju maakonna teemaplaneeringu, millega määratletakse ära, millised on riigi huvist lähtuvad karjäärid, mida avatakse järk-järgult, ja kui soovitakse muid karjääre avada, mida seal kirjas ei ole, siis on see arendaja ja kohaliku omavalitsuse ja kogukonna omavahelise arutelu küsimus. Seega valitsus ei otsustaks mitte üksikjuhtumitena, vaid kobaras ära riigi huvi pika aja peale," ütles Heinma.

Riigi huvi on otsustamisel ülekaalukas kriteerium.

"Ehk valitsus peab otsustama seda, et see konkreetne kaevandus on riigi jaoks esmatähtis," rõhutas Heinma, lisades, et ka keskkonnahoidlik aspekt ei tohi tagaplaanile jääda: "Seal on ka teatud kriteeriumid, millest peab lähtuma – iga karjäär ei saa olla ülekaaluka riikliku huviga. Kaevandada tuleb ikkagi mõistlikult."

Kui senimaani pidi nii keskkondliku kui majandusliku vastutuse võtma enda kanda keskkonnaminister, siis sellest aastast on see majandusministri pärusmaa, kel on parem ülevaade riigi majanduslikest vajadustest. Keskkonnaametile jääb aga pärast majandusministri nõusolekut kaevandamisloa üle otsustamisel lõplik sõna.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: