Majandusministeerium saab maavarade kaevandamise üle otsustamisel suurema rolli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: maanteeamet

Seni otsustas maavarade kasutamise üle keskkonnaministeerium, kuid nüüd saab senisest suurema rolli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mõlemad ministeeriumid on kindlad, et keskkond sellest ei kannata, küll on aga riigi huvid paremini esindatud ja kogu otsustusprotsess kiireneb.

Kui mõni ettevõte soovib Eestis mõnd maavara kaevandada, esitab ta taotluse kohalikule omavalitsusele. Omavalitsuse vastuseisu korral võib keskkonnaamet kaasata otsustusprotsessi valitsuse, nii et kui kaevandamiseks on ülekaalukas riiklik huvi, saab omavalitsusest mööda minnes kaevandusloa ikkagi anda.

Selliseid eelnõuks vormunud taotlusi on valitsuse lauale jõudmise ootuses kogunenud hulgim, ent keskkonnaminister, kes neid valitsusele esitama peab, pole neid kas käiku andnud või mõne tagasigi võtnud, ehkki majandusministeerium on väljendanud kaevandamise vastu ülekaalukat riiklikku huvi. Nii on ettevõtteid, kes on kaevandamisluba oodanud juba ligi kümme aastat.

"Näitena võib tuua Ruu kaevandus Jõelähtme vallas, mille osas on valitsus juba üsna ammu teinud otsuse, et ülekaalukas riigi huvi on, aga reaalselt kaevandusluba hakkas kehtima alles nüüd," ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Riigi geoloogiateenistus tegutseb juba kaks aastat majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi all, ent sõnades formaalse muudatuse sisulist mõju on oodata alles edaspidi, usub Jõelähtme vallavanem. Tema hinnangul võinuks parema tasakaalupunkti leidmiseks anda kaevanduslubade temaatika hoopis riigihalduse ministri kätte, et vältida edaspidi liighoogsat riiklike huvide sildi all lahti minevat maavarade kaevandamist.

"Võib-olla läbi selle siis leida tasakaalustatud lahendus, millega kohalikud omavalitsused oleksid siis valmis kokku leppima riigiga ja leidma need lahendused, kuidas saaksid riigi huvid kaetud ja samas ka meie elukeskkond, meie looduskeskkond jääks mõistlikult alles," kommenteerib Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja (RE).

Senine kaevanduslubade toppamine keskkonnaministri taga on tekitanud keskkonna- ning majandusministeeriumi vahele pisut paksu verd, ent uue korraga, kus maavarade kasutamist hakkab valitsusse viima majandusminister, peaks see kõik muutuma.

"Riigi huvi on see, et me saame oma majanduse jaoks mõistlikul viisil maavarasid kasutada, seda tehes loomulikult arvestades kõiki keskkonna ja ühiskonna teisi ootusi," ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar.

Päris huvipuuduses ta keskkonnaministrit senise tegevusetuse tõttu ei süüdista, ent tõdeb, et alati saaks paremini.

"Näiteks ehitusmaavarade puhul on väga selge seos infrastruktuuri ehitamisega: ei saa teha Rail Balticut, kui meil ei ole ehitusmaavarasid, ei saa teha uusi maanteid, kui meil ei ole ehitusmaavarasid," toob Tatar näiteks.

Ka keskkonnaministeerium pooldab majandusliku vastutuse äraandmist.

"Ei peaks mitte siis keskkonnaminister liikuma valitsusse ja arutama selle üle, kas riigil on vaja ressurssi, vaid seda peaks tegema majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ja sellest lähtuvalt on siis tehtud selline ettepanek, mis oluliselt vähendab tegelikult bürokraatiat," ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Keskkonnaministeerium kinnitab, et keskkonnahuvisid riiklike huvidega allavett ei lasta - viimane sõna, kas kaevandada või mitte, jääb edaspidi nende öelda.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: