Oliver Laas: otsedemokraatia automatiseerimine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tehnoloogilised võimalused otsedemokraatia automatiseerimiseks on sisuliselt juba olemas ning lisaks ajaprobleemi lahendamisele võiksid sellega kaasneda ka mitmed teised hüved. Viimaks võiks vajadus poliitikute järele täielikult ära kaduda, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

Esindusdemokraatia puudused on paljudele tuttavad: rahvasaadikud ei esinda kõiges oma valijate huve, taganevad valimiste ajal antud lubadustest ja on äraostetavad. Kuigi otsedemokraatia võiks olla üheks alternatiiviks, siis Oscar Wilde'ile omistatud tsitaati parafraseerides on selle peamiseks puuduseks tõsiasi, et otsedemokraatia võtaks liiga palju õhtuid.

Vähestel meist on piisavalt aega, et erinevates valdkondades ratsionaalsete poliitiliste otsuste langetamiseks vajalikku informatsiooni leida ja läbi töötada.

Samuti ei ole piisavalt suure valijaskonna puhul ilmne, et see oleks üksikisiku seisukohalt ratsionaalne – kui on vähetõenäoline, et minu hääl osutub otsustavaks, siis on ebaratsionaalne kulutada oma aega hääletusele pandud küsimuse mõistmiseks.

Kas sellele ajaprobleemile võiks leiduda tehnoloogiline lahendus?

Ühe sellise lahendusena on välja pakutud otsedemokraatia automatiseerimist.1 Rahvaesindaja asemel oleks igal valijal isiklik tehisintelligentne esindaja, mis koguks tema vaadetest ja väärtushinnangutest lähtuvalt informatsiooni ning langetaks ratsionaalseid otsuseid.

Tegemist oleks nutitelefonidest tuttavatele virtuaalsetele assistentidele sarnaneva rakendusega, mille kasutaja saaks tänu masinõppele endale meelepäraste ja usaldusväärsete andmete alusel treenida ennast esindama poliitiliste otsuste langetamisel. Tehisintelligentse esindaja autonoomsuse määra üle otsustaks iga kasutaja ise.

Lisaks saaksid kasutajad soovi korral oma tehislikud esindajad ümber treenida. Seega poliitilise kontrolli masinatele loovutamise asemel oleks tegemist rahvasaadikute funktsiooni automatiseerimise ja personaliseerimisega. Selle tagajärjel võiks vajadus poliitikute järele ühel hetkel täielikult ära kaduda.

Tehnoloogilised võimalused otsedemokraatia automatiseerimiseks on sisuliselt juba olemas ning lisaks ajaprobleemi lahendamisele võiksid sellega kaasneda ka mitmed teised hüved.

Näiteks kahaneks tõenäoliselt korruptsioonioht, sest tehisintelligentsetel esindajatel puuduksid inimlikud nõrkused ja kiusatused. Samuti langeks ära esindajapoolne lubadustest taganemine, sest tehislik esindaja esindaks oma kasutaja huve masinliku järjekindlusega.

Demokraatlik otsustusprotseduur eeldab minimaalselt, et hääletajad suudavad erapooletult vaagida poolt ja vastuargumente ning nende ja teiste andmete põhjal hääletusele pandud alternatiivide vahel ratsionaalselt valida.

Inimesed kipuvad aga eelistama oma olemasolevaid vaateid kinnistavaid andmeid neid kahtluse alla seadvatele andmetele ning näivad otsuseid langetavat esmase emotsionaalse reaktsiooni ajel, mida alles tagantjärele ratsionaalselt õigustatakse.2 Kuna masinatel neid ja teisi inimlikke tunnetusvigu ei esine, siis võiksid nad justkui ratsionaalsemalt otsustada.

Teisalt tõstatuvad seoses otsedemokraatia automatiseerimisega ka mitmed riskid.

Esiteks, ebavõrdsus vajalikule tehnoloogiale ligipääsu või selle kasutamiseks vajalike oskuste omandamise osas võib panna hääletajad ebavõrdsesse seisu. Teiseks, kui kellelgi peaks õnnestuma suure hulga kasutajate kontode häkkimine, siis oleks tal põhimõtteliselt võimalik demokraatlik otsustusprotseduur kaaperdada.

Kas automatiseerimine ikkagi muudaks otsustamise ratsionaalsemaks?

Ei ole ilmne, et masinõppele toetuvad tehislikud esindajad suudaksid inimlikke eelarvamusi vältida. Kui tehisintellekti treenimiseks kasutatavad andmed on inimlike eelarvamuste tõttu kallutatud, siis kanduvad need eelarvamused üle ka tehisintellektile.

Näiteks on automaatse näotuvastuse täpsus sageli madalam naiste ja mittevalgete nägude puhul, sest rakendusi on treenitud peamiselt valgete meeste portreedest koosnevate andmete peal.

Kui iga kasutaja treenib järelemõtlematult oma tehisintelligentse esindaja välja endale meelepäraste andmete peal, siis võivad kasutaja tunnetusvigadest tingitud eelarvamused üle kanduda ka tema tehisintelligentsele esindajale.

Tagajärjeks võib olla senisest suurem ühiskondlik polariseerumine, sest tehnoloogia võimendaks juba olemasolevaid erimeelsusi ja konflikte. Seda aitaks vältida tehnoloogiliste süsteemide loomine selliselt, et nende kasutamine juurutaks neid väärtusi, mida soovime edendada ja piiraksid neid käitumismustreid, millest võrsuvat kahju soovime kahandada.


1 Selle idee käis oma 2018. aasta TED konverentsi loengus välja César Hidalgo. Vt https://www.youtube.com/watch?v=CyGWML6cI_k ja https://www.peopledemocracy.com/.
2 Haidt, Jonathan. 2001. The emotional dog and its rational tail: A social intuitionist approach to moral judgment. Psychological Review, 108: 814–834.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: