Praimer on lühike nukleiinhappe lõik, mis seondub uuritava viiruse unikaalse geenilõiguga, võimaldab seda kordistada ja uuringuproovis seejärel tuvastada. 

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul on analüüsi tulemuste kontroll WHO referentslaboris vajalik selleks, et kontrollida uue viiruse tuvastamise kvaliteeti.

"Tegelikkuses tähendab see seda, et testperioodil me võtame kõrvale nii-öelda teise arvamuse," ütles Kadai, kelle sõnul on uue võimekuse loomine osa epidemioloogilisest valmisolekust.

"Lisandunud võime annab meile võimaluse Hiinas levivat koroonaviirust tuvastada orienteeruvalt kaheksa tunniga," lausus Kadai. 

Enne 2019-nCoV praimerite saabumist oleks terviseamet võimalikku koroonaviiruse kahtlust saanud tuvastada Rootsi või mõnes muus partnerlaboris. 

Hetkel levib koroonaviirus 2019-nCOV peamiselt Hiinas, nakkus sai alguse Wuhani linnas elusloomade ja mereandide turult. Haigestunutel tekkis palavik, hingeldus ja kopsupõletik. 

Koroonaviirused avastati eelmise sajandi 60-ndatel aastatel, viirused suudavad nakatada nii inimesi kui ka erinevaid loomi ja linde. Viirused tungivad organismi hingamisteede ja seedetrakti limaskesta rakkudesse, levides nii õhu teel piisknakkusena kui fekaaloraalselt. Tuntud koroonaviirused nagu beetakoroonaviirus HCoV-OC43 ja HCoV-HKU1 ja alphakoroonoviirus HCoV-229E põhjustavad nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustele omaseid sümptomeid kui ka tõsiseid kopsuvaevusi, ohustades eelkõige vanureid ja väikelapsi. 

Terviseameti kesklabori koosseisusu kuuluvad nakkushaiguste labor, keemialabor ja füüsikalabor. Kesklabor teostab mikrobioloogilisi, viroloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi uuringuid.