"Insight": kohalikud võimud trügivad maksumaksja raha eest Narva reklaamiturule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Narva raekoda
Narva raekoda Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Narva Linnaleht kogub linnaametitelt ja sihtasutustelt reklaamiraha, mõjudes nii eraettevõtete reklaamiärile, edastab ETV+ uuriv saade "Insight".

Isegi kui te Narvas ei ela, olete ilmselt kuulnud Narva Linnalehest. See on omavalitsuse häälekandja, mille ülalpidamine läheb linnaelanikele maksma vähemalt 145 000 eurot aastas. Ajalehe kriitikuid pahandab, et varem saadi elanike teavitamisel hakkama 30 000 euroga ja rahvas ei kurtnud info puudumise üle. Linnavõimud põhjendavad pea viiekordseks kasvanud teavituskulusid sellega, et peavad elanikke paremini ja suuremas mahus oma tegevusega kursis hoidma. "Insight" otsustas välja selgitada, miks on teavitamine narvalastele nii kalliks läinud ja milliseid ohte uus ajaleht endas veel kätkeb. Materjali ettevalmistamise käigus palus "Insight" intervjuud ka Narva linnapealt Aleksei Jevgrafovilt ja SA Narva Linnaleht nõukogu esimehelt Irina Janovitšilt, ent nad keeldusid. Kõigile küsimustele vastas ainult SA Narva Linnaleht juht Andrus Tamm.

Omavalitsuse häälekandja või midagi muud?

Linnas räägitakse, et Narva Linnaleht asutati ühe Narva mõjuvõimsa poliitiku, meedias isegi kuningaks tituleeritud Aleksei Voronovi strateegilise plaani täitmiseks. Voronov ise viibib praegu kinnipidamisasutuses, ent peaks varsti vabanema. Narva endine abilinnapea ja Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees Maksim Volkov rääkis, et tema andmetel tahtis Voronov osta ajalehte Gorod, kui endine omanik seda müüs. Gorodit Voronov siiski ei saanud - kas ei jõutud hinna osas kokkuleppele või ei klappinud iseloomud, ning ajaleht müüdi teistele.

"Ah nii? Nüüd hävitame kõigepealt teie äri ja siis teeme oma kasiino, Blackjacki ja kõige muuga!" selgitas Volkov Gorodi duubelväljaande teket. "Nad kopeerisid Gorodit täielikult - alustades formaadist ja lõpetades sisuga. Ja lisasid telekava," rääkis Gorodi toimetaja Aleksandr Mjassojedov. Nüüd potsatab samal päeval kõigi narvalaste postkasti kaks samasuguse formaadiga lehte.

Keeruline rahastamisskeem

Pole täpselt teada, kas ajalehe mõtlesid välja Narva võimud või Voronov isiklikult, ent tavalise infolehe jaoks on Linnalehe rahastamisskeem päris keeruline. Pole juhuslikult öeldud, et see läheb maksumaksjale maksma "vähemalt 145 000". Tõenäoliselt pole see kogu summa, mille linnaelanikud lõppkokkuvõttes oma taskust välja käivad. Ühel linnavolikogu komisjoni istungil teatas Andrus Tamm, et 2019. aastal teenis ajaleht ka 90 000 eurot reklaamitulu.

Asi on selles, et ajaleht tegeleb reklaamiäriga. Reklaam võtab igas numbris enda alla seitse-kaheksa veergu. Lisaks sellele on ka tekstiveergudel veerandi või poole veeru suurused reklaamiplokid. Reklaami ei telli ainult eratellijad, vaid ka linnaametid ja linna sihtasutused. Võiks küsida, et milles probleem - ajalehe asutamise eesmärk oligi linnaelanike teavitamine. Ent kõik pole nii lihtne. See teavitamine maksab linnarahvale eraldi raha. Opositsioonil õnnestus hiljuti välja selgitada, et möödunud aastal maksid ainuüksi linnaametid ajalehele reklaami eest pea 6500 eurot. See on raha, mille linnavalitsus "süstis" ajalehe eelarvesse täiendavalt.

Ent seegi pole veel kõik. Ilmselt andsid oma panuse ka sellised linnaasutused nagu Narva haigla ja SA Narva Linna Arendus. Haigla reklaamiplokke avaldati sageli ja need olid suure formaadiga, tihti avaldati kaks või neli plokki korraga. SA Narva Linna Arendus reklaam võis enda alla võtta terve veeru või lehekülje, ent me ei tea, kui palju see maksis. Narva linnavolikogu opositsioonisaadiku Sergei Gorlatši sõnul sihtasutused maksavad, "aga mitte alati, mitte kõik ja erinevate tariifide alusel." Tehniliselt on peaaegu võimatu saada ühest vastust küsimusele, kui palju Narva haigla reklaamile kulutas või ei kulutanud. Siinkohal tasub meenutada, et 2016. aasta lõpul oleks haigla lasteosakond rahapuuduse tõttu peaaegu suletud. "Tuleb välja, et linnaleht on nagu tasku. Kui raha on vaja, siis linnaametid ja sihtasutused panevad sinna," selgitas Gorlatš.

Volkov näeb olukorda samamoodi: "Koht, kus müüakse reklaami, võimaldab luua keskkonna kõikvõimalike otsuste vastuvõtmiseks. Otsused on ühe või teise kasuks. Hind on ühe- või teistsugune."

Ühtlasi hävitati ka linna reklaamiturg

Linnalehe ettevõtlustegevusega on seotud veel üks probleem. Asi on selles, et võimudest sõltumatud eraväljaanded elavad ainult reklaami müügist. Nüüd on linnaelanike rahast elatuv Linnaleht seadnud ohtu kogu Narva sõltumatu ajakirjanduse olemasolu. Miks Linnalehe konkurendid seda väidavad? Olukorda arvutimänguga võrreldes võiks öelda, et kuuele mängijale on lisandunud seitsmes, kel on lisaks surematusele ka ammendamatud raha-, padruni ja relvavarud. Kuidas sa sellisega võrdsetel tingimustel mängid? Temal pole vaja reklaami omahinda välja arvutada. Eraväljaannetele kujuneb reklaami turuhind sõltuvalt selle asukohast, seda mõjutavad trükkimise ja töö hind, maksud, postiteenuse maksumus jms. Ajalehe Gorod toimetaja Aleksandr Mjassojedovi sõnul pakkus Linnalehe reklaamiosakond klientidele mõnikord võimalust avaldada reklaami turuhinnast lausa mitu korda madalama hinnaga. Seejuures on Narva Linnalehe saidil väljas nende hinnakiri. "Insight" otsustas kontrollida, kui kindlad on hinnakirjas nimetatud hinnad, ja saatis neile erafirma nimel päringu. Küsimusele, kas hinda on võimalik alla kaubelda, vastati jaatavalt.

"Linnaeelarvest toetamine põhjustas Narva ajalehereklaami turul hävingu," väitis Gorodi toimetaja Aleksandr Mjassojedov. Volkov nõustus temaga: "Linna rahast elatuv ajaleht tekitab ebavõrdse olukorra. See on lihtsalt turutingimuste rikkumine." Üks eraettevõte pöördus konkurentsiameti poole palvega kontrollida Linnalehe tegevuse seaduslikkust reklaamiturul. Kaebaja sõnul on Narva linna eelarvest rahastatav Narva Linnaleht koostanud oma hinnakirja turuhindadega võrreldes kunstlikult alandatud hindadega, kasutades selleks maksumaksja vahendeid.

Konkurentsiamet ei hakanud asjaga tegelema, sest tema arvates ei kuulu omavalitsuse kontrollimine tema pädevusse (see vastus on "Insighti" toimetusel olemas – toim.). "Insight" pöördus selles küsimuses advokaatide poole, kes ütlesid, et kui omavalitsus loob ettevõtlusega tegeleva sihtasutuse, siis laienevad sellele turul samasugused reeglid nagu eraettevõtjale. "Sellise sihtasutuse järelevalvega tegeleb kahtlemata ka konkurentsiamet," selgitasid asjatundjad.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: