Tallinnas kandideerib esimesse klassi üle kümne lapse ühele kohale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Tallinnas algas nädalavahetusel koolikatsete ralli, tung pealinna kesklinna koolide 1. klassidesse on nii suur, et mõnes koolis kandideerib ühele kohale kümme last. Paljud pered kulutavad mitu nädalavahetust eri koolides sisseastumiskatseid tehes.

Pärast Tallinna 21. kooli katsete esimesest tundi oli Marie Saara väga rõõmus, tunnis tuli joonistada ja õpiti inglise keelt, teha lasti just seda, mis tüdrukule meeldib. Kooli minemist Marie ootab, sest seal õpitakse inglise keelt.

"See on ainus kool, kuhu ma tahan tulla, siin on tore," kinnitab Marie.

Marie Saara elab koolimaja kõrval ja tüdruku ema Pille Andressoni sõnul on nende pere soov, et laps saaks käia kodulähedases koolis. Kuigi 21. kool peaks olema nende piirkonnakool, siis võtsid nad kuulda kooli soovitust ja tulid lapsega ikkagi katsetele.

"Kooli saamine on minu meelest väga keeruliseks tehtud. Me küll elame siin kooli kõrvalmajas, aga tõenäoliselt elab siin veel väga palju lapsi ja siis hakkavad mängima sellised asjad, nagu näiteks, millal me kolisime," sõnas Andresson.

Kuna Marie tahab saadad lille-, looma- ja inimese arstiks, siis läheb ta järgmisel nädalal proovima ka Tallinna reaalkooli katsetele.

Nõmme poiss Henri käis laupäeval Inglise kolledži katsetel, järgmisel nädalal ootavad teda veel ees Prantsuse lütseumi ja reaalkooli katsed. Pere peab lapsele kooli valides oluliseks selle taset.

"Kuna ma ise olen käinud Gustav Adolfis, siis ma tean, mis ma tean, mis on eliitkooli eelis. Ma arvan, et juba see, kui kool suudab luua kultuuri, kus õppimine on populaarne, see annab suure eelise," ütles Magnus Hillermaa.

Isa sõnul on selgelt näha, et eelkoolis käimine annab koolikatsetel teatud eelise.  "Seal selgelt tehakse läbi need ülesanded, mis tulevad katsetele. Juba see ülesande tüüp on selline, et kui sa seda varem ei ole teinud, siis laps ei oska mõelda sellist tüüpi lahenduste peale," rääkis ta.

Hillermaa sõnul on juba katsetest näha, et koolid otsivad erinevaid tüüpi lapsi. Isa arvates sobiks pojale ilmselt kõige paremini reaalkool, kuna tal on väga hea analüütiline mõtlemine. Arvestades seda, kui populaarne on IT-valdkond, siis võiks reaalkallakuga esimesi klasse olla ka pealinnas rohkem.

Tallinna 21. kooli inglise keele süvaõppega klassi 28 kohale oli tänavu soovijaid 290, kolm klassi on mõeldud piirkonnalastele, neist kaks klassi õpivad õhtuses vahetuses.  Algklasside õppealajuhataja Valentina Taliaru sõnul on tegelikult on pooled lapsed pärit hoopis kaugemalt. Õpetaja naeris, et esimeses klassis vanemad varjavad kodust aadressi, alles teises klassis tehakse tegelik kodune aadress avalikuks.

Samas mõistab ta vanemate soovi tuua laps kaugemale kooli. "Kas ma nüüd õigeks pean, seda kindlasti mitte. Minu meelest lapsel on väga hea käia oma elukohajärgses koolis," sõnas Taliaru.

Paremad õpitulemused

Katseid inglise keele süvaõppega klassi peab ta põhjendatuks, sest selle klassi õpitulemused on piirkonnaklassidest paremad. "Nad on natukene võimekamad, nendega on võimalik rohkem minna sügavuti, järgnevatel aastatel muidugi selgub, et ka seal ei ole kõik nii tublid, aga üldiselt nende tulemused võrreldes teiste klassidega jäävad paremaks," sõnas pedagoog.

Kuigi kasvatusteadlased on aastaid kritiseerinud katseid esimesse klassi, ei pea pealinn põhjendatuks neist loobumist, sest vanemad soovivad selliseid koole.

Kui Tallinna reaalkoolis, Inglise kolledžis ja Prantsuse lütseumis on ainult ülelinnalise vastuvõtuga esimesed klassid, siis mitmes koolis on vaid üks klass ülelinnalise vastuvõtuga, kuigi piirkonnas elavate laste arv on kiiresti kasvanud. Erinevalt Gustav Adolfi gümnaasiumist, on 21. koolis ülelinnaline klass säilinud ja Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul langetati see otsus omal ajal ennekõike muusika süvaõpet silmas pidades.

See aga on tekitanud olukorra, kus pered on hakanud sissekirjutusega skeemitama, et saada laps soovitud kooli.

"Eks see sissekirjutamisega skeemitamine on iga aasta, me näeme, et jaanuari-veebruarikuus on rahvastikuregistris teatud kande muutused olemas, aga ega see ei aita," sõnas haridusameti juhataja. Ta lisas, et kui  koolis on kohti vähe, siis eelistatult saavad koha need lapsed, kes on seal piirkonnas alaliselt elanud.

Pealinnas on kaalutud võimalust teha süvaõppega klasse alates 7.  klassist, nagu on praegu Tallinna reaalkoolis, kuid seda pole peetud õigeks.

"Ega seda reaalkooli seitsmendat klassi heaks tooniks ei peeta, sest kui me kõikides koolides avame, ülelinnalise vastuvõtu, siis see tekitab koolivõrgus väga suuri muudatusi," rääkis Pajula.

Ta tõi näiteks, et kui ühest klassist läheb viis või kuus last ära, siis tuleb koolidel klassid ümber komplekteerida ja see tekitab rohkelt probleeme. Küll aga on koolidel endil võimalik lapsi vastavalt õppesuunale ümber paigutada, kuid ta ei tea, et seda oleks tehtud.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: