Tallinna koolidest korraldavad 1. klassidesse vastuvõtukatseid Reaalkool, Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum, 21. kool, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Vanalinna Hariduskolleegium.

Koolid on katsed korraldanud tavaliselt veebruari esimeses pooles, sest linna haridusamet ootab õpilaste nimekirju 1. märtsiks. Kui koolid vastuvõetute nimekirju selleks ajaks ei esita, on õigus neile õpilased nimetada haridusametil, kes võtab aluseks laste sissekirjutused.

Siiani on süsteem õlitatult toiminud, ent tänavu ähvardab pandeemia vastuvõtukatseid nurjata. Muutusi on olnud sunnitud tegema kõik koolid, kuid samal ajal loodavad nad, et katsed õnnestub siiski piiratud tingimustes ära teha.

Lapsevanemad koolimajja ei pääse

Koolide vastuvõtukorra peab kinnitama haridusamet. Esimene ring on plaanidel haridusametis juba tehtud, nüüd on need koos märkustega koolidele muutmiseks tagasi saadetud. Vastuvõtukordade viimne võidmine haridusametis seisab alles ees.

Lapsevanemad, kes soovivad oma koolieelikud katsetele viia, peavad tänavu arvestama mitme erisusega.

Esiteks ei võimalda ettevaatusabinõud lapsevanematel koolimajja siseneda, vaid õpetajad tulevad lastele välisuksele vastu ja viivad nad väikeste gruppidena katsetele. Grupid omavahel seguneda ei tohi, igale grupile peab olema oma õpetajast saatja, kes vahepeal ei muutu.

21. kool, kes plaanis esmalt veebruari esimeses pooles katseid teha, nagu tavaliselt, on need nüüd 20.-21. veebruari nädalavahetusele lükanud, hoides pöialt, et selleks ajaks pole kooliskäimist epidemioloogilise olukorra tõttu taas ära keelatud.

"Katsume hajutada oma majasisest liikumist. Vanemaid me koolimajja ei luba, võtame lapsed vastu neljalt erinevalt välisukselt. Õpetaja võtab lapsed vastu, viib grupi ruumi, teeme seal asjad ära ja toome lapsed pärast kindlalt määratud ajal uksele tagasi, kus anname vanemale üle," kirjeldab 21. kooli algklasside õppealajuhataja Valentina Taliaru välja töötatud lahendust.

Ta tunnistab, et olukord on ka nende jaoks pisut hirmutav, sest katsetele võib tulla ka lapsi, kes on arglikud ja ei julge ilma vanemata koolimajja jalga tõsta.

"Ei kujutagi ette, kuidas seda olukorda lahendada saame. Püüame hästi sõbralikult, õpetajad tulevad, korjame nad kokku, aga ei tea, kuidas see välja kukub," ütleb Taliaru.

Suulisest osast katsetel aga loobuda ei saa, tõdevad koolid.

"Me ei saa ju eeldada, et ta end üldse juba kirjalikult väljendab. Eks ta seal katsetel arvutab ja midagi kirjutab, näiteks on meil 20 tähemärgi pikkune etteütlus, aga see toimub ikkagi kontaktis. Distantsilt ei ole see mõeldav," ütleb Taliaru.

Taliaru möönab, et õhus on ka variant, et epidemioloogiline olukord ei võimaldagi katseid läbi viia, nii et 1. klassi komplekteerib haridusamet nende asemel piirkonnas elavate laste põhjal ise.

"Haridusamet nõuab veebruari lõpuks nimekirju, sest 1. märtsist algab registreerimine piirkonnakoolidesse," nimetab Taliaru.

21. kool on linna üks suuremaid, kus õpib 1200 õpilast. Tallinna koolid pääsesid kontaktõppele alles sellest nädalast, mistap pelgavad haridusjuhid, et suurema kontaktide arvu pealt võibki epidemioloogiline olukord veebruari teiseks pooleks hullemaks pöörata, nii et katseid korraldada enam ei saagi.

"Hoiame hinge kinni," kirjeldab Taliaru hetkeolukorda. "1200 õpilasega majas on päevane kontaktide arv ikka väga suur. Näis, mis tulema hakkab. Siiani on läinud hästi, meil on olnud vähe haigeid laste hulgas ja õpetajate seas praktiliselt polegi olnud."

Ka Tallinna Inglise Kolledži (TIK) direktor Toomas Kruusimägi möönab, et epidemioloogiline olukord võib katseteplaanid vastu taevast lennutada. TIK plaanib katsed korraldada veebruari lõpus, mis tähendab, et edasilükkamisruumi eriti ei jää, kui olud hullemaks muutuvad.

"Käitume vastavalt sellele, millised piirangud kehtivad. Kui on piirangud sellised, et hetkel ei ole asjakohane katseid läbi viia, lükkame need edasi vastavalt sellele, milline viroloogiline situatsioon riigis on," ütleb Kruusimägi.

Siiski loodab ta, et erikokkulepped on sel juhul võimalikud.

"Siin on ka juriidilisi aspekte kirjas. Pole ju välistatud, et olukorda saab arutada ja vaielda. Viroloogiline olukord ei saa tekitada olukorda, mille varjus tehakse asju, mis ei ole asjakohased ega mõistlikud," ütleb ta võimaluse kohta, et linn ise neile esimesed klassid komplekteerib. "Oleme kuulnud kõiksuguseid jutte, ka haridus- ja teadusministeeriumi jõulisi ettepanekuid, et tuleks teha nii, nagu alushariduses, kus koolipidaja määrab kooli."

Ka TIK on välja töötanud minimeeritud kontaktiga vastuvõtukorra, kus vanemad koolimajja ei pääse, ent kohtumisi lastega ära jätta ka ei saa.

Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) plaanib katsed teha lastega üks-ühele kohtumistel. Vanematele antakse tagasiside pärast Zoomi programmi teel videoülekandena.

Millal täpselt katsed toimuvad, ei oska kooli direktor Kersti Nigesen veel öelda, plaanid on hoolekoguga veel väljatöötamisel.

"Sõltub, kui kiiresti jõuame mobiliseeruda. Kui iga lapsega püüda eraldi kohtuda, võtab see väga pikalt aega," ütleb Nigesen.

Kuna VHK-s õpib ka palju erivajadustega lapsi, kes vajavad õppimist väikeklassis, ei kujuta Nigesen ette, et linn nende klassid ise komplekteeriks. Pigem näeb ta lahendust tehnoloogias, kui vahetuid kohtumisi korraldada ei õnnestu.

"Ka Zoomis saab lastega kohtuda. Meil on palju neid lapsi, kes vajavad abi. Oluline on, et iga lapse käsi meil hästi käiks, et ta on ette valmistatud koolitulekuks," ütleb Nigesen.

Reaalkool valmistub väiksemate gruppide tõttu väga pikkadeks tööpäevadeks, mis tähendab lisakoormust ka kooli õpetajatele - iga grupi kohta on üht saatjat vaja, kuivõrd lapsevanemaid majja lasta ei saa.

"Päev on seetõttu meie jaoks tunduvalt pikem – rühmi rohkem, vastuvõtukellaaegu rohkem. Õpetajad viivad õpilasi majja, juhatavad teed, neid peab tööl olema rohkem," kirjeldab reaalkooli direktor Ene Saar. "Nagu igal aastal tegime, selliselt päris teha ei saa. Kui õpetaja liigub juba lastega koolimajas, siis neid asju, mida saab teha, neid ka teeme."

Kuigi katsed tulevad tavapärasest teistsugused, siis suulist päris ära jätta ka ei saa, leiab Saar.

"Vestlusvoor on kombineeritud voor, et inimeste kokkupuudet vähendada. Päris ilma kõnelemata ei saa, aga oleme plaane ikkagi oludele kohaldanud. Üle veebi ei tule väikeste laste puhul katsed kõne alla. Väikelaps on ikka väikelaps, õpetaja loeb talle ette, mida on vaja kirjutada või teha," selgitab Saar.

Reaalkool loodab katsed ära teha veebruari keskel. Kui olud muutuvad, on valmis katseid ka edasi lükkama.