Briti valitsuse plaanid võõrtööliste asjus pälvisid kriitikat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Briti valitsusele sai kolmapäeval osaks kriitika kavandatava Brexiti-järgse immigratsioonisüsteemi aadressil, mis on mõeldud vähendama Euroopa odavat tööjõudu inglise keelt kõnelevate oskustööliste kasuks.

Punktipõhine süsteem peaks käivituma 2021. aasta 1. jaanuaril ja seda on iseloomustatud Ühendkuningriigi piiride üle kontrolli taastamisena, mis oli üks Brexiti-eestvõitlejate juhtargumentidest.

Siseminister Priti Pateli sõnul on reformid "kindlad ja ausad" ning kõrgelt kvalifitseeritud töötajate viisasaamist lihtsustatakse, migrantidest lihttöölised ei pääse aga tulevikus enam nii hõlpsasti riiki.

"Me peame pöörama oma majanduse keskme ära Euroopa odavast tööjõust sõltumiselt ja keskenduma investeeringutele tehnoloogiasse ja automatiseerimisse," ütles ta.

Tegemist on viimase 50 aasta suurima muudatusega Briti immigratsioonipoliitikas. Selle peab heaks kiitma parlament, kus aga peaminister Boris Johnsoni konservatiividel on piisav enamus.

Plaani kritiseerijad väidavad aga, et valitsus ei ole suutnud hinnata reformide mõju majandusele ning suuresti võõrtööjõule rajatud ettevõtted seavad plaani teostatavuse kahtluse alla.

Suurima opositsioonierakonna Tööpartei väitel võivad enim võõrtööjõust sõltuvad majandussektorid sundida valitsust erandeid tegema, mis muudab uued reeglid mõttetuks.

Leiboristide varivalitsuse siseminister Diana Abbott on nimetanud plaani "palgakünnise süsteemiks", mis annab hoobi eeskätt riiklikule terviseteenistusele ja sotsiaalhooldussektorile.

"Kui antakse ainult lühiajalisi viisasid, tulevad üksnes kõige meeleheitlikumad töölised, ja sellega tekib kahetasandiline tööliskond," ütles ta.

Tema liberaaldemokraatide kolleeg Christine Jardine leiab, et kavandatava süsteemi aluseks on ksenofoobia, mitte riigi sotsiaalsed ega majandusvajadused.

"Liiga paljud ettevõtted on juba praegu raskustes vajalike töötajate palkamisega. Nüüd tahavad toorid, et nad ei palkaks välismaalt enam mitte kedagi peale kõige kõrgemapalgaliste töötajat," ütles ta.

Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril, kuid aasta lõpuni kehtivad veel EL-i reeglid.

Jardine ja mitmed teised hoiatavad, et allesjäänud 10 kuust ei piisa ettevõtetele EL-i kodanike vaba liikumise lõpuks valmistumiseks. Nad kardavad, et tekib tööjõupuudus, kaos, segadused ja maad võtab bürokraatia.

Reformiplaanid ei puuduta neid rohkem kui 3,2 miljonit EL-i kodanikku, kes on juba ametlikult taotlenud õigust Ühendkuningriiki jääda.

Süsteem näeb ette, et iga võõrtööline peab töökoha saamiseks koguma 70 punkti. Eri oskuste ja haridustaseme ja kvalifikatsiooni eest jagatakse kindel arv punkte.

Migrant, kes teenib potentsiaalselt vähemalt 25 600 naela (30 820 eurot) saab maksimumarvu - 20 punkti. Nõutud miinimumpalgani 20 480 naela küündiv migrant ei saa ühtki punkti.

Punkte saab ka inglise keele, hariduse ja kvalifikatsiooni eest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: