Kui 2017. aastal esitati Eestisse tööle tulemiseks umbes 3000 taotlust, siis nüüd juba üle 35 000, rääkis Peters ERR-ile. Valdavalt on tegemist ukrainlastega ja varsti peaaegu polegi firmat, kus ukrainlasi ei tööta. Aga politsei kontrollib, kas firmad on võõröölised registreerinud. Trahvid on suured.

"Kui välismaalane jääb ettevõtte poolt töötamise registrisse ja ka politsei- ja piirivalveametis registreerimata, siis vastavalt välismaalaste seadusele on selle eest rahatrahv kuni 32 000 eurot. Maksimaalset minu teada ei ole tehtud, küll on trahvid ulatunud 12 000 kuni 16 000 euroni, nii et päris suured summad," ütles Peters.

Peale ettevõtte trahvitakse ka loata töötanud välismaalast. Isikutrahvid on küll väiksemad, maksimaalne on 1200 eurot või arest.

Aga rikkumine on seegi, kui firma ei maksa välismaalasest töötajale ettenähtud kuupalka, selgitas Peters. "Vastavalt välismaalaste seadusele, kui üldkorras võetakse inimene tööle, siis tööandja on kohustatud maksma palka 1310 eurot kuus, mis on praegu kehtiv Eesti keskmine töötasu. Kuid märtsis see võib tõusta. Sel puhul, kui ettevõtja seda palka pole maksnud, on trahv samuti kuni 32 000 eurot."

Ettevõtja kinnitab välismaalast tööle võttes oma allkirjaga, et ta on nõus seda palka maksma.

Et ettevõttel oleks lihtsam ja pisut odavamgi oma töötajat registreerida, on seda nüüd võimalik teha ka politsei- ja piirivalveameti kodulehel politsei.ee. Kui taotlus saata postiga või e-postiga, tuleb maksta riigilõivu 55 eurot, kui aga teha taotlus internetis, on riigilõiv 48 eurot.

Veebileht eurabota.com annab ettekujutuse, kui palju Eesti ettevõtted välismaist tööjõudu otsivad. Märtsi alguse seisuga on seal 19 055 kuulutust. Selle kohta, kui palju töölisi soovitakse, sealt aimu ei saa, sest ühel kuulutusel on tavaliselt terve nimekiri, aga vahel otsitakse ka üksikut töötajat. Sellele lehele saab panna nii töötajate kui ka tööotsimiskuulutusi ja nende sirvimine on silmaringi avardav, rääkis Peters.