2018. aasta septembris tegi koolipäeva tervisekaitsenõudeid puudutava määruse uuendamiseks koos käinud töörühm teatavaks ettepanekud, et koolipäeva algus võiks nihkuda tund aega hilisemaks, keeld esimeses klassis kodutöid anda tuleks tühistada ning mitmes vahetuses õppimine peaks lubatud olema ainult hoolekogu loal. Lisaks soovitas töörühm kontrolltööde arvu paremini reguleerida.

Mullu jaanuaris lootis toonane sotsiaalminister Riina Sikkut (SDE), et viimast lihvi saav eelnõu võiks jõustuda 1. septembril 2020.

Praegune sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) ütles ERR-ile, et neid küsimusi on haridusministeeriumiga arutatud, lähtudes sellest, milline oleks õpilaste heaolu ja tervise jaoks parim korraldus. Koolipäeva alguse kella üheksaks viimise kohta märkis ta, et liiga hilja ei saa tunnid alata, sest vanematel on vaja lapsi viia-tuua ning kellaajad peavad ka huvitegevustega sobituma.

"Haridusministeeriumi vaade on selline, et omavalitsustele kuuluvate koolide puhul ja ka riigigümnaasiumides peaks õigus selliseid küsimusi tõstatada ja lahendada olema eeskätt hoolekogul, et liiga palju ei oleks seaduse tasandil ette kirjutatud," sõnas ta.

Kiige sõnul on söögivahetundide pikkus kohati probleem, kuid praktika on eri koolides isesugune.

"On haridusasutusi, kus söögivahetund on lühike ja tulenevalt sellest saab väga väike osa õpilasi ühekorraga sööklat kasutada, mistõttu toiduvahetundide algus on eri klassidel väga erinev - mõni klass läheb lõunale piltlikult öeldes juba hommikul, teised aga koolipäeva lõpus," rääkis ta.

Ministeerium soovib Kiige sõnul selliseid olukordi vältida, kuid neile tähelepanu juhtida saab kooli hoolekogu ja küsimus on selles, kui palju peaks neid asju määrustes fikseerima.

Haridusministeeriumiga on sotsiaalministeerium arutanud erinevaid praktikaid - mõnes koolis on toiduvahetundide puhul valitud paindlikum lähenemine, nii et vahetund on pikem nendel, kes lähevad sööma, ehk kõigi tunnid ei alga ja lõpe ühel ajal. Kooli töökorralduse muudab see aga keerulisemaks.

"Süsteem tuleb paika timmida, et koolipäev seetõttu ei pikeneks, aga hea tahtmise korral on see võimalik," tõdes Kiik.

Kahes vahetuses õppimise küsimuse kohta ütles ta, et kooli töökorraldus on eeskätt haridusministeeriumi valitsemisalas, kuid sotsiaalministeerium toob välja pigem murekohti, mis puudutavad õpilaste tervise hoidmist, aga ka toitlustamist. Samas rõhutas ta, et mõnes koolis neid probleeme ei olegi.

Kõik need küsimused vajavad sotsiaalministri sõnul rahulikku läbirääkimist ja arutamist haridusministeeriumi, koolide ja omavalitsuste esindajatega.

"Hetkeseisuga selliseid suuri jõulisi muudatusi 1. septembrist sotsiaalministeerium oma vastutusalas koolides ei plaani," kinnitas Kiik.

Kui sotsiaalministeerium eelmisel aastal oma plaanid avalikustas, teatas haridusministeerium, et sotsiaalministeerium võiks laste tervist puudutava määruse tasandil piirduda nende mõistetega, mis ei ole defineeritud teistes õigusaktides või juhendmaterjalides, nagu näiteks kooliväsimus, õpivalmidus või muu selline. Samuti kritiseeris haridusministeerium toonaseid plaane, kuna pidas seda ülereguleerimiseks.