Arvuti abiga on efektseid kolmemõõtmelisi projektvaateid loodud juba üle paarikümne aasta, kuid nüüd on jõutud nn AutoCAD-i ajastust uude etappi. Enam ei panda jooniseid kokku mingitest lihtsatest ruumilistest objektidest, vaid need koostatakse ehitusmaterjalide loomulikest mudelitest, millel on kõik omadused - füüsilised ja funktsionaalsed. Nii saab arvutis hoonet ka enne ehitustööd testida ja mõista, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See näib küll lihtsalt liigutatava klotsihunnikuna, kuid iga elemendi kohta on süsteemis tohutult andmeid, mida saab kasutada ka suhtlemisel tehastega ning hilisemal hoone haldamisel. Kui projektis tehakse pisemgi muudatus, kajastub see kohe ka terve süsteemi muutusena. Varem tuli hakata kõiki tööjooniseid ükshaaval parandama.

Ehitise infomudeleid kasutatakse Eestis juba väga laialdaselt ja professionaalid kasutavad selle kirjeldamiseks rahvusvahelist lühendit BIM.

"Kui vaadata globaalselt, siis Eesti on üsna tipu lähedal. Põhjamaades on see väga levinud, Soomes, Rootsis, Norras. Meie praktikad sektoris ettevõtjate poolt on üsna sarnased," rääkis majandusministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar.

Eesti ehitajad tõid uue põlvkonna töövahendid just Põhjalast, kuid siin lisandub nüüd veel arenenud digiriigi kontekst. See lubab mõelda esiotsa ehk isegi ulmelisele lahendusele, millest on nüüd ka prototüüp, mida sel aastal ühe ehitise puhul katsetatakse.

Kui kogu andmestik on digitaalne, võiks seda inimese asemel hakata analüüsima arvuti ja tehisintellekt. Ehitisi puudutav dokumentatsioon on küll suuresti digitaalne, kuid lubade taotlemisel vaatavad digitaalse ehitusmapi üksipulgi läbi ametnikud, mis keerukamate ehitiste puhul nõuab palju aega ning ka raha.

"Ehituse infomudeli puhul me saame hakata rakendama automaatkontrolli. Vaadata, kas ta vastab planeeringutele, kas ta vastab tuleohutuse nõuetele, kui pikad on väljapääsuteed, kas materjalid, mida kasutatakse fassaadides, on õiged, kas on õige arv korruseid," selgitas Saar.

Ehitise infomudeleid püütakse standardiseerida mitte üksnes Euroopas, vaid lausa üleilmselt. Kultuurikatlas olid koos 14 riigi asjatundjad ja standardiseerimise eestvedajad.

"Räägime sellest, et arvutid võiksid üksteisega suhelda, et kanda andmetega edasi mingit mõtet, kuid ilma standarditeta see mõte kaob. Asi on andmete heas kvaliteedis, mida inimesed saavad usaldada ja seetõttu andmed peavad olema määratletud nii, et me kõik seda ühtmoodi mõistaksime ja tunnistaksime," rääkis buildingSMART Internationali tegevjuht Richard Petrie.