Milline näeb välja minu kodutänav, kui need uued kavandatavad elumajad teisel pool teed valmis saavad? Kui palju päikesevalgust see mult ära võtab ja kui madalad tunduvad vanad majad uute kõrval?

Seda kõike saab järgmisel aastal juba oma silmaga uuest ehitisregistrist (EHR) järele vaadata, kui täiesti nullist üles ehitatav kõikide andmebaaside kogum valmis saab. EHR-i kerkib Eesti 3D mudel, mis toimib ajamasinana: näha saab kõiki olemasolevaid hooneid ja kuvada nende vahel ka kõiki tulevasi planeeringuid.

Selline on digitaalse planeerimise tulevik, mis võimaldab inimestel muuhulgas õigeaegselt teada saada, kui toimub uue planeeringu avalik väljapanek, mis otsapidi kolibki digitaalsesse registrisse.

"EHR on väga intensiivses arengus. Järgmise 18 kuu jooksul uueneb vana register täielikult. Oleme jõudnud faasi, et "vundament" nendeks arendusteks on tehtud ja kasutajate ette jõuavad aasta jooksul uuenevad teenused," ütleb majandusministeeriumi ehitisregistri tooteomanik ja e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson.

Rajamisel on e-ehituse platvorm, kuhu jooksevad kokku kõik ehitusega seotud andmebaasid, nii et kasutajad ei pea enam erinevates andmebaasides infot otsimas käima ning planeerimistegevus, mis seni on suuresti paberi peal käinud, muutub samuti digitaalseks.

Suuri muutusi, millest uus EHR koosnema hakkab, on laias laastus kolm.

Nii on rajamisel andmebaas, mis tegeleb maa alla jääva taristuga, nagu torud ja kaablid.

"See hõlmab kõike, mis on maa all ja mille puudumine tekitab päris palju probleeme," ütleb Jakobson. "Näiteks Tallinnas venis Gonsiori tänava remont seetõttu, et maa alt avastati torusid ja kaableid, mille kohta ei teatud, kelle omad need on. Andmebaasi hakatakse keskselt sellist infot koondama, nii et kui tehakse ehitusgeodeetilisi töid, hakkavad andmed tasapisi kogunema."

Lisaks omaniku tuvastamisele on ülevaade maa-alustest rajatistest vajalik ka selleks, et kopad maa alt välja tulevaid tundmatuid torusid teadmatusest ära ei lõhuks. Tulemuseks on sääst, kui jäävad ära trasside lõhkumisest ja toruomanike otsimisest tulenevad seisakud ja kulud.

Teine, suurim muutus on juba nimetatud Eesti 3D digitaalne kaksik, mis oma väimuselt ja funktsionaalsuselt meenutab Google Mapsi rakendust.

"Aasta lõpul on võimalik Eestit vaadata 3D pildilt, kogu Eestit. Esialgu on näha üsna lihtsad kuubikud, aga mida lihtsamad nad on, seda täpsemalt on võimalik neid välja kuvada. Me ei tee seda mitte üksnes ilu pärast, vaid linnaplaneeringute seisukohalt on võimalik vaadata, kuidas linnaruum hakkab välja nägema, kui uus hoone olemasolevasse linnakeskkonda paigutada, näiteks kas hakkab päikest varjutama. Kõik seda on võimalik kohe rakendusest vaadata," räägib Jakobson EHR-i tulevikust. "See eeldab, et planeeringute info hakkaks muutuma digitaalseks - siiani on enamasti kõik paberitel. Kui info on õiges formaadis digitaalselt, siis hakkab ka see info seal olema. Sellega tegeleme tänavu väga intensiivselt, aga tulemused muutuvad nähtavaks järgmistel aastatel."

3D lahenduse kasuks otsustati just seetõttu, et tasapinnalisest pildist on keerulisem aru saada, kuidas see reaalsuses välja hakkab nägema, veelgi hoomamatum oleks vaid tekstiliste kirjelduste kokkukogumine.

Jakobson lisab, et sisuliselt on digitaalse Eesti 3D kaksik lausa 4D, sest mudeldamine võimaldab ka ajas rännata ja vaadata, kuidas mingi piirkond välja nägema hakkab.

"Sinna tulevad olemasolevad planeeringud ja neile lisaks toimub ehitusloaga arenduste digitaalsete pindmudelite kuvamine, mis võimaldab vaadata, kuidas see sobitub nii olemasolevasse kui ka planeeritavasse keskkonda," lisab Jakobson.

Nii kaob ära ka oht, et mõni avalik väljapanek kohalike seas maha magataks: kui inimene on EHR-i oma korrektsed kontaktandmed sisestanud ja märkinud, et huvitub ümberkaudsetest planeeringutest, siis annab süsteem ise märku, kui mõni uus planeering piirkonda tuleb. Nii saavad kodanikud aegsasti arvamust avaldada.

Kui 3D kaksik ei vaja sisselogimist ja on kättesaadav kõigile, siis kolmas arendus tehakse valdkonnaspetsialistide tööriistaks. Neile loodav mudel kogub kokku ehitus- ja kasutuslubade info, mis võimaldab neid BIM-mudelite (Building Information Model ehk ehitise digitaalne infomudel - toim) alusel menetlema ja väljastama hakata. Lõplik sõna jääb ikkagi kohaliku omavalitsuse ametnikule, ent mudeldamine annab kiiremini ja rohkem infot ning teeb otsustusprotsessi kiiremaks ja lihtsamaks.

"Kohaliku omavalitsuse ametnik jääb selgelt protsessi kontrollima, aga mida EHR-is teeme, on see, et kodanikel on kogu aeg ülevaade, mis faasis ta projekt on: kes parasjagu tema esitatud dokumente kontrollib, milliseid märkusi on lisatud. Protsess muutub läbipaistvamaks," kinnitab Jakobson.

See vajab ka seadusandluse muutmist, ent plaan on rakendada uut süsteemi järgmise aasta juulist. Katsetama hakatakse uut süsteemi järgmise aasta alguses. Lisaks vajab see EHR-i arendava majandusministeeriumi koostööd rahandusministeeriumiga, kes peab planeeringute digitaliseerimise võimaldama. Siis on kasutajatele näha, millised on nõuded, milline on ruum, kuhu tohib ehitada jne.

"Mida digitaalsemad on planeeringud, seda enam saab kontrolli viia inimeselt arvutile. Inimeselt see lõplikult üle ei lähe, talle jääb ikka lõplik sõna, aga on palju kontrolltegevusi, mida inimene teeb aeglasemalt kui arvuti. Näiteks kas kahe hoone vahel on piisavalt lai tulekuja: inimene peab kontrollima selle kaardi pealt mõõtes üle, arvuti teeb selle arvutuse aga murdosa sekundiga ja aeg on säästetud. Ka seda, kas tuletõkkeuksed on piisava laiusega, saab arvuti kontrollida automaatselt," toob Jakobson näiteks.

Ehkki ehitus- ja kasutuslubade elektrooniline menetlemine sai alguse 2016. aastal, kui hakkas kehtima uus ehitusseadustik, on protsess inimeste jaoks siiski keeruline ja kohati arusaamatu. Nii ummistavad kodanikud kohalike ehitusspetsialistide ootekoridore, et aru saada, milliseid dokumente vaja on, et näiteks vanast suvilast aastaringseks elumajaks ümber ehitatud hoonele kasutusluba saada. Uus mudel peaks protsessi lihtsustama.

"Kogu ehitus on päris keeruline valdkond. EHR-i ümberehitamise mõte on, et mida rohkem on protsessi võimalik kodanikele arusaadavaks teha, seda enam saab inimene end võimalikult palju ise aidata. Siis ei pea iga küsimusega enam ehitusspetsialisti ukse taga ootama, lihtsamad küsimused saab lahendada ka arvuti abil," ütleb Jakobson.

Maksuameti mudel

Uus EHR on oma ülesehituselt lihtne ja funktsionaalne nagu e-maanteeamet. Jakobson kinnitab, et arenduse näol on tegemist uue tiigrihüppega.

"Et me EHR-i ümber ehitame, on infotehnoloogiline pool. Palju on räägitud, et e-riik on lipp lipi, lapp lapi peal. Tehnoloogiliselt pidime selle hüppe tegema, et läheme vanalt monoliitselt arhitektuurilt mikroteenuste peale. EHR oli vaja kasutajasõbralikuks teha, praegu on see kehvapoolne," möönab Jakobson.

EHR-i arendus käib välkarendusena, mis tähendab, et kõik uued arendused tehakse väikeste tükkidena, mis võetakse kasutusele kohe, kui need valmivad, mitte ei panda "riiulile tolmu koguma", kuni kogu süsteem valmis saab.

"Esimene tuntav arendus, mis nähtavaks muutub, on suve algupoolel lisanduv andmete esitamise teatis, mis praegu on küll EHR-is olemas, aga on tõsine protsess," ütleb Jakobson. "Seal saab kodanik öelda, et jah, mu andmed on muutunud, info saab saata n-ö elektroonselt, aga käsitsi peab ametnik need ikka sisse toksima."

Info, mida sedasi edastada saab, puudutab näiteks juurdeehitust, tehnosüsteemide vahetust jms, mis peab käima andmete esitamise teatise kaudu.

"Kodanik ütleb: on hoone, selliste parameetritega, lisab dokumendid juurde, vastavalt hoone vanusele siis kas kasutusluba või inventariseerimisakt, seejärel saab ametnik vaadata, et tõepoolest, on selline maja olemas, ja andmed ühe nupulevajutusega EHR-i kanda," kirjeldab Jakobson edasist protsessi.

Uus EHR hakkab välja nägema nagu e-maksuamet, mille stilistika ja kasutajaliides otseselt üle võeti. See teeb protsessi kasutajate jaoks lihtsamaks, sest pole vaja veel ühe keskkonnaga harjuma hakata - e-maksuamet on ju kõigile juba tuttav koht.

Teiseks annab maksuameti stilistika ja kasutajaliidese ülevõtmine ka tuntavat kokkuhoidu: riik kulutas selle väljatöötamisele 100 000 eurot, nüüd saab EHR-i arvelt selle kulu kokku hoida.

Uue EHR-i loomiseks korraldas majandusministeerium raamhanke, mille all teeb töid kolm arendajat. Kõik loodavad rakendused on ristkasutatavad.

Kogu uue EHR-i arendustööd lähevad maksma ligi neli miljonit eurot. Tänavu kulub sellest alla kahe miljoni euro.

Jakobson ütleb, et investeeringu tasuvusaeg on alla aasta, sest see säästab kasutajatele eeskätt töötunde, mis ehitus- ja kasutuslubade taotlemise peale seni kulub.

"Ehitus- ja kasutuslube väljastati mullu 45 000. Kui saame selle protsessi, kus inimesed kulutavad andmeid sisestades-kontrollides, kasvõi tund aega lühemaks, siis see aeg, mis on võimalik säästa, on igas aastas kuus inimeluaastat. Seega ainuüksi menetluskeskonna parandamise ja tunnise ajasäästuga säästame Eesti majandusele üle poole miljoni euro," rõhutab Jakobson.