Koprast sai Põlvamaa vapiloom 1990. aastate alguses, kui rajoonid asendusid maakondadega. Vapilooma leidmiseks korraldati konkurss ja kobras valiti sinna just seepärast, et Põlva maakonnas leidus kopraid toona väga palju ja tegemist oli loomaga, kes oli kõrgelt hinnatud just oma karusnaha pärast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põlva linnas valmistab aga maakonna vapiloom viimasel ajal omajagu muret, olles sarnaselt linnaelanikega omaks võtnud ja armastama hakanud Põlva paisjärve ja selle ääres asuvat rannaala.

"Nad paisutavad kohe selle järveäärse ala hoopis soisemaks. Nad ju tekitavad ka oma urgusid ja tahavad ikkagi kolida kogu perega sisse," rääkis vallavanem Georg Pelisaar.

"Eks kobras tuleb ikka sinna, kus on söödabaas ja kuna siin on niivõrd meeldivad pajud temale, siis ta tuleb kohe siia ja hakkab neid võtma. Eks siin kinnipüütud loomade näol on näha, et tegemist on oma elu alustavate kobrastega. Nemad otsivad endale elupaika ja kuna siin on selline kõrgem koht ka, siis siia oleks tal hea pesa teha," selgitas jahimees Aare Veetsmann.

Vapilooma plaanid ei sobi aga linna plaanidega ja nii on linn taotlenud keskkonnaametist loa koprajahiks. Et tegemist on tiheasutusalaga, ei saa selleks kasutada tulirelva. Kopra püüdmiseks kasutatakse hoopis raudu.

"Eks me vaatame, mis nüüd juhtub. Üks on kätte saadud. Kas siin on veel mõni, kas tegevus jätkub või ei jätku. Igatahes kahel päeval hommikuti olen käinud vaatamas, mingisugust liikumist ei ole olnud," ütles Veetsmann.

Jahimees rääkis, et piirkonniti on kobraste olukord Eestis erinev, kuid mitmel pool on vapiloom jäänud rahvuslooma hambusse.

"Muidugi mitte ainult üksi hundile, aga ka ilvesele ja karule samuti, kui on väga kuivad suved, siis karukahjustus on suvisel ajal kõige suurem koprale," selgitas ta.