Xi ja Putin kritiseerisid enne Trumpiga kohtumist lääneriike

Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö ühenduse (APEC) tippkohtumisel osalevad Hiina liider Xi Jinping ja Vene režiimi juht Vladimir Putin esinesid kolmapäeval, mõni tund enne seda, kui kohale saabus USA president Donald Trump, lääne suhtes kriitiliste avaldustega. Xi ja Putini kõned toimusid kontekstis, kus kogu maailm ootab nende kolmepoolset kohtumist Trumpiga.
Xi lubas Lõuna-Hiina tehnoloogiakeskuses Shenzhenis toimuval tippkohtumisel rääkides seista vastu protektsionismile kaubanduses, Putin aga kritiseeris lääne kehtestatud sanktsioone Venemaa vastu.
Xi kutsus oma avakõnes üles toetama seda, mida ta nimetas vabaks ja avatud kaubanduseks. Ta püüdis kujutada Hiinat stabiilse partnerina rahvusvahelisel areenil, vastandades seda USA-le, kes on Trumpi juhtimisel tõstnud tollitariife ja rakendanud jõulisemat välispoliitikat.
Xi sõnavõtt järgnes Washingtoni teadaandele, et USA kehtestab täiendavad piirangud Hiina ligipääsule selliste ettevõtete nagu Nvidia toodetud täiustatud tehisintellektikiipidele. See võib veelgi raskendada habrast kaubanduskokkulepet Pekingiga. Hiina on lubanud rakendada vastumeetmeid.
"Peame kindlalt kaitsma reeglitel põhinevat mitmepoolset kaubandussüsteemi, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon, ning toetama vaba ja avatud kaubandust ja investeeringuid," ütles Xi ärijuhtidest koosnevale publikule.
Lääneriikide kaubanduspartnerid on kritiseerinud Hiinat selle eest, et riigi aastane kaubandusülejääk ületab triljoni dollari piiri. Selle taga on poliitika, mis toetab kodumaist töötlevat tööstust oma tarbijate arvelt.
Peking leiab, et tema majandusmudel sobib riigile, mis püüab jõuda maailma jõukaimatele riikidele järele. USA, Euroopa Liit ja teised lääneriigid tunnevad aga muret, et Hiina domineerimine tarneahelates annab riigile geopoliitilise mõjuvõimu. Samuti hoiatavad nad, et Hiina poliitika ohustab nende tööstusi ja töökohti.
Xi ütles, et Hiina jätkab investeerimist oma tööstusse ja uutesse tehnoloogiatesse. Maailma suuruselt teine majandus vähendab tema sõnul tollitariife ja avab oma turge veelgi, seistes samal ajal vastu protektsionismile ja ühepoolsele poliitikale.
"Tema sõnum leiab tõenäoliselt vastukaja paljudes globaalse lõuna riikides ning tugevdab Pekingi püüdlust vastandada oma tehnoloogiastrateegiat Washingtoni omale," ütles konsultatsioonifirma The Asia Group digivaldkonna juht ja partner George Chen.
Putini sõnul käib Euroopa alla
Putin esines Xi järel ja seda olukorras, kus Ukraina oli päev varem andnud tõsise löögi Venemaad Krimmiga ühendavale strateegiliselt olulisele Kertši maanteesillale. Silla ründamine oli tugev hoop Venemaa juba neli aastat kestnud agressioonisõjale Ukrainas.
Putin nimetas oma kõnes lääneriike endisteks hegemoonideks. Ta ütles, et Euroopa on alandavas allakäigus ning pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kehtestatud Venemaa-vastased sanktsioonid on andnud soovitule vastupidise tulemuse.
"Kogemused on näidanud, et traditsioonilised majandusliku domineerimise ja sunnivahendid on suures osas oma mõju kaotanud ning nende heidutav jõud on märkimisväärselt vähenenud," ütles Putin.
"Kuigi sanktsioonidel, tollitariifidel ja ekspordipiirangutel võib endiselt olla teatav heidutav mõju, ei suuda need peatada majanduskasvu, rääkimata konkurentide majanduse purustamisest," kuulutas Putin.
Trumpi käis lennujaamas vastu võtmas Xi isiklikult
Mõni tund hiljem saabus Hiinasse Trump, kes oli eelnevalt Manilas kohtunud USA liitlastega regioonis.
Erinevalt Putinist käis Trumpi lennujaamas vastu võtmas Xi isiklikult. Tegemist oli esimese korraga pärast Xi saamist Hiina presidendiks, kui ta tuli isiklikult vastu mõnele Hiinat külastavale riigijuhile. Sellega vastas ta Trumpi samasugusele žestile septembris, kui nad viimati kohtusid USA Andrews'i õhuväebaasis. Kaks liidrit kallistasid lühidalt ja vahetasid mõned sõnad, enne kui suundusid oma autokolonnide juurde.
"Hiina on etiketti austav riik, kus on tavaks viisakusele viisakusega vastata," tsiteeris riiklik uudisteagentuur Xinhua Xid. Hiina president lisas, et ootab arutelu Hiina ja USA suhete, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna koostöö ning maailma olukorra üle.
Xinhua teatel ütles Trump, et kõik tema kohtumised Xiga on olnud väga meeldivad.
Seejärel ühinesid nad Putini ja teiste riigijuhtidega APEC-i tippkohtumise toimumispaigas, kus toimusid tervitustseremoonia, ühispildi tegemine ja pidulik õhtusöök.
Kui Trumpi käis lennujaamas vastu võtmas Xi isiklikult, siis Shenzheni saabunud Austraalia, Kanada, Lõuna-Korea ja teiste riikide juhte tervitasid tantsijad ja püsse kandvad sõdurid. Jaapani peaminister Sanae Takaichi suunati aga pärast lennukist väljumist ilma igasuguse tervitustseremooniata otse auto juurde.
Takaichi visiit Hiinasse toimub ajal, mil Pekingi ja Tokyo suhted on pingelised. Tüli sai alguse aasta tagasi, kui Takaichi ütles, et Jaapan võib kasutada oma sõjaväge juhul, kui Hiina võimalik tegevus Taiwani vastu ohustaks ka Jaapanit.
Teisipäeval teatasid Taiwan ja Jaapan Venemaa lennukite sissetungidest oma õhuruumi.
Trumpi Aasia-visiit on tema esimene pärast seda, kui vabariiklaste partei sai vahevalimistel lüüa. Pingeid lisavad ka Nvidia asutaja Jensen Huangi puudutavad süüdistused ja väidetava Hiina spiooni juhtum.
Manilas lubas Trump süvendada kaitsekoostööd Filipiinidega, kelle suhted Pekingiga on Lõuna-Hiina mere vaidlusaluste alade tõttu üha pingelisemad. Varem oli Trump pakkunud, et võiks Hiinas kohtuda Põhja-Korea liidri Kim Jong Uniga, kuid seda pole kinnitatud.
Kolmikkohtumine tekitab teistes riikides muret
Kolm liidrit kohtuvad neljapäeval APEC-i tippkohtumise kõrvalt. Võimalike aruteluteemade hulka kuuluvad Venemaa sõda Ukrainas ja USA sõda Iraanis, samuti muud pingekolded, nagu kaubandus, tehisintellekt ja tuumarelvad.
Kohtumist on võrreldud 1945. aasta Jalta konverentsiga, kus USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit leppisid kokku mõjusfäärides, panid aluse Teise maailmasõja järgsele maailmakorrale ning mille nime kasutatakse tänapäeval suurriikide kokkulepete kohta, mis surutakse peale väiksematele riikidele.
Kohtumine on tekitanud ärevust ka mitmes Euroopa ja Aasia pealinnas, kus kardetakse, et maailma suurima sõjalise võimekusega riigid võivad teiste riikide huve eirata.
Kreml lükkas tagasi võrdlused Jalta konverentsiga, nimetades neid politoloogide mängudeks, kuid möönis, et kohtumisel võib olla suur mõju maailma asjadele. Peking teatas, et kolmepoolne kohtumine aitab edendada maailmarahu.
Putin kirjeldas maailma kui tormilist, kuid ütles, et erimeelsusi on võimalik lahendada läbirääkimiste laua taga. "Seetõttu ootan eelseisvalt kolmepoolselt kohtumiselt suurt potentsiaalset kasu," ütles ta.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters









