Agur autokompensatsioonist: sõidud pole kajastatud tegelike sõitudena
Eesti üks värvikamaid koolijuhte Hendrik Agur teatas eelmisel nädalal, et lahkub ametist. Üks asi on pinged seoses tema jõuliste võtetega eestikeelse hariduse kehtestamisel Ida-Virumaal, aga hoopis teine rahadega ringi käimine. "Pealtnägija" sai kätte dokumendid, mis näitavad, et niigi hästi tasustatud haridusjuht võttis lisa, võltsides süsteemselt sõidupäevikut.
21 aasta jooksul Eesti haridussüsteemis töötanud koolipapa puhul on palju värvikat ja vastuolulist. Juba 2005. aastal Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi juhiks saades põhjustas ta pealkirju, alustades sellest, kuidas hakkas alkomeetriga õpilasi kontrollima, lõpetades sellega, et korraldas suurejoonelisi muusikale, mis tundusid mõnedele edevusprojektidena. Samas, kraaksujatest hoolimata, surus Agur läbi GAG-i uue õppehoone ehitamise ja tõstis veelgi kooli atraktiivsust.
Toonane haridusminister Mailis Reps määras Aguri aastal 2019 vastloodud riigigümnaasiumi direktoriks Kohtla-Järvel. Aguri üks selge plaan oli jõustada Ida-Virumaal eestikeelset haridust, mida jõuline juht ja kirglik hobilendur asus tegema talle omase hooga.
Agur: konfliktide taga on jõuline käekiri eesti keele ja meele kehtestamisel
2025. aastal nimetati ta Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juhiks. Agur ise ütleb, et kõigi konfliktide taga nii eelmises kui praeguses töökohas on tema jõuline käekiri eesti keele ja meele kehtestamisel. Augusti alguses avastas aga haridusministeerium, et koolijuht, kes niigi saab Ida-Virumaal töötamisega seoses kõrgendatud tasu ja hüvitist elamispinna eest, võttis alusetult ka kütusekompensatsiooni pisut üle 4000 euro. Oktoobris jõudis avalikkuse ette, et politsei algatas juhtunu kohta ka kriminaalasja kelmuse kahtlusega.
"4500 eurot oli uurimise all, aga kuna ma tegelikult kutsehariduskeskuses töötamise ajal sain 5500 eurot kokku, siis maksin vabatahtlikult tuhat eurot juurde, sest see oli summa, mille ma viimases töökohas olen saanud," rääkis Agur. Ta nentis, et toona ei avaldatud talle mingisugust survet juhi kohalt lahkumiseks.
Juba oktoobri keskel jõudsid "Pealtnägija" käsutusse Aguri sõidupäevikud alates 2019. aastast. Tegemist on sisuliselt Exceli tabeliga, mis on väljavõte läbisõidust ja kütusekulust, mida Agur vastava HTM-i portaali kaudu deklareeris nii seoses oma ametiauto kui ka isikliku sõidukiga.
Vaatlusel paistab, kuidas numbrid on laest võetud kasvõi seetõttu, et mitmes lahtris on läbisõit täpipealt sama – number 333 kilomeetrit. Lisaks on seal ohtralt kattuvaid kuupäevi, kus Aguri käes on korraga olnud nii ametiauto, aga samal ajal esitas ta ka kütusekompensatsiooni taotluse isikliku sõiduauto kohta.
Sõidud pole kajastatud tegelike sõitudena
2021. aasta oktoobris on näha Aguri sõidud. "Need sõidud, mis on deklareeritud nii Kohtla-Järve kui ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse perioodil ei ole kajastatud tegelike sõitudena," ütles Agur. Ta lisas, et neid on ta käsitlenud autokompensatsioonina, kuid need ei ole tõsised. "Need on pandud sinna selleks, et saaks kokku igakuine minule lubatud autokompensatsioon. Ja ongi kõik," sõnas Agur.
Agur viitab juba 2019. aastal toonase ministeeriumi kantsleri allkirjastatud korraldusele, milles seisab, et tal on õigus saada isikliku sõiduauto kasutamise jaoks kompensatsiooni 335 eurot kuus, mis võib põhjendatud juhtudel tõusta kuni 500 euroni. Praegu ütleb Agur, et pidas seda enda palga lahutamatuks osaks ja võttis selle kõik välja, sõltumata tegelikest sõitudest.
Agur tunnistas, et on teinud vea ja ka seadust rikkunud. "Kui ma läksin riigikooli tööle, ei teadnud ma autokompensatsioonist midagi," nentis Agur. Tallinnas koolijuhina töötades sõitis ta isikliku autoga ega küsinud kompensatsiooni. Ta lisas, et kui läks tööle Ida-Virumaale, kauples ka palgatingimusi.
Töötasu koosnes kolmest osast
Aguri visioon töötasust koosnes kolmest osast. "Töötasu, Ida-Virumaal elamise lisatasu ja autokompensatsioon," selgitas ta. Agur sõnas, et sai enda vaatest autokompensatsiooni palgakomponendina ja täitis ka vajalikke andmeid. "Tunnistan, et olen täitnud neid selle põhiselt, et igakuine summa saaks täis," sedastas ta. See tegevus sai alguse juba seitse ja pool aastat tagasi Kohtla-Järve riigigümnaasiumis.
Kui varasemalt jäi mulje, et jutt käib mõnest tuhandest eurost, siis "Pealtnägija" käsutuses materjalid näitavad küsitavaid sissekandeid seitsme aasta jooksul ja üle 35 000 euro ulatuses. Samal ajal oli Aguri palk gümnaasiumis 3800 eurot, pluss 800 eurot eluaseme hüvitis ning kutsehariduskeskuse ajal vastavalt 5500 ja 1000 eurot, millest enamik koolijuhte undki ei näe.
Kui "Pealtnägija" kaks nädalat tagasi esimest korda Aguri käest sel teemal intervjuud küsis, keeldus ta kategooriliselt, kuid nädal hiljem nõustus. Mõni päev enne intervjuud pani Agur lahkumisavalduse lauale. Lahkumisest teatas ta ette viis päeva.
"Haridusministeerium koolipidajana on väga suure surve all olnud kaebuste, libakaebuste, pahatahtlike, tõega segatud episoodidega ja kusagil on see haldussuutlikkuse piir," ütles Agur. Ta lisas, et ministeerium poleks pidanud sellele vastu.
35 klaverit
Intervjuud ette valmistades kuulis "Pealtnägija" sahinaid ja kriitikat, alustades Aguri personalivalikust, lõpetades paljude jaoks üle võlli muusikalembusega, mille näide on, kuidas ta lõi keevitajaid, kokkasid, elektrikuid ja juuksureid koolitava keskuse juurde bändi ning orkestri, mille jaoks tellis kokku 300 000 euro eest aparatuuri ja pille, sealhulgas 35 klaverit.
Agur nentis, et klavereid oli vaja seetõttu, et õppijaid, kes on huviharidusega tegelenud, ise aktiivsed või üldse kontserdil käinud, on Ida-Virumaal vähe. Tema hinnangul on vaja pakkuda kultuurilist haridust.
Prokuratuur kinnitas "Pealtnägijale", et kriminaaluurimise fookust on laiendatud nii ajavahemiku kui ka episoodide osas, aga Agurit veel teisipäeva seisuga küsitlenud polnud.
Toimetaja: Merilin Leetna
Allikas: "Pealtnägija"









