President: Eesti-Vene piiri ei tohi sulgeda emotsioonide ajel
Eesti-Vene piiri sulgemise üle otsustades tuleb jätta emotsioonid kõrvale ning lähtuda analüüsist, mis hindab otsuse majanduslikke, inimlikke, diplomaatilisi ja julgeolekualaseid tagajärgi, ütles president Ülle Madise Vikerraadio intervjuus.
Kuigi igasugune turism ja odava kauba järel käimine peab Madise hinnangul lõppema, tuleb säilitada diplomaatilised ja humanitaarsed liikumisvõimalused ning vältida sammude astumist, mis on küll emotsionaalselt meelepärased, ent Eestile kahjulikud.
Kommenteerides valitsuse arutelu idapiiri maanteepiiripunktide sulgemise üle, märkis Madise, et avalikkuse pahameel vaenlase tegevuse pärast on mõistetav, kuid riigimehelik otsus nõuab kainet kaalumist.
"Loodan, et analüüs selle otsuse majanduslikest, inimlikest, diplomaatilistest ja ka julgeolekuvaldkonna tagajärgedest valmib, et ma saan seda samuti lugeda, ja ma loodan, et selle analüüsi alusel see otsus tehakse," ütles Madise.
"Emotsioon, mille alusel niisugune sõnum välja anti, on täiesti mõistetav. Kes meist ei tahaks midagi teha, kui nad on jälle mingisuguse jama korraldanud? Nad – ma pean silmas loomulikult vaenlasi. Aga küsimus, kas see reaktsioon on õige, kas see on mõõdupärane, kas see teenib Eestit ka rahvusvaheliselt? See küsimus vahel emotsionaalsel hetkel jääb esitamata, aga see tuleks esitada ja sellele tuleks ka kainelt vastata," lausus Madise.
Madise sõnas, et isegi kui avalikkuses püütakse provotseerida otsustajaid viga tegema, siis otsustajate elu keerukus ja riigimehe raskus seisnebki selles, et tuleb teha Eestile kasulik otsus ning jätta emotsionaalselt meelepärane, ent kahjulik otsus tegemata.

Rünnakud oleksid toimunud ka suletud piiriga
Vastates küsimusele, miks Eesti ei sulgenud piire varem sarnaselt Soomega, selgitas Madise, et olukorrad olid erinevad ning piiride avatus on Eestile kasu toonud.
Samuti ei oleks suletud piir Madise hinnangul ära hoidnud hiljutisi rünnakuid Eesti ettevõtete vastu.
"Soome olukord siis, kui nad oma otsused tegid, oli hoopiski teine. Piiride lahtiolek on olnud Eestile väga kasulik," lausus president.
"Alati tasub mõtiskleda nii, et kas mõnigi nendest sündmustest, mis siin on olnud – pean silmas näiteks kallaletungi Milremile või siis nüüd kallaletungikatseid Threodile –, kas need oleksid jäänud toimumata, kui oleks piir olnud suletud? Vastus on kindel ei. Seal võib olla mõningaid teisi kaalutlusi, aga nagu öeldud, ma usun, et see analüüs kõikidest mõeldavatest tagajärgedest ja mõjudest on valmimas. Loodan, et valitsus seda analüüsi põhjalikult uurib," rääkis president.
Madise viitas, et valitsus peab kaaluma ka sellist teavet, mis pole avalikkusele lõpuni teada, sealhulgas inimeste värbamist piiriületuse käigus ning julgeolekuasutuste võimekust ohtudega tegeleda.
"On täiesti loomulik, et sellisele sündmusele ja siis võib-olla asjadele, mis avalikkusele ehk ei olegi lõpuni teada... Näiteks see, kui palju värvatakse Eesti-vastasesse tegevusse inimesi piiriületuse käigus või tänu sellele, et on hõlbus piiri ületada. See võib-olla üksikasjalikult ei olegi teada," rääkis Madise.
"Eks valitsus peabki kogu selle info kokku võtma, et kaaluda nii avalikkuse emotsionaalset ootust ja tegelikke mõjusid kui ka tegelikku kaitsepolitseiameti võimekust võimalike negatiivsete mõjudega toime tulla. Siin väga tahaks muide kiita politsei- ja piirivalveametit, kaitsepolitseiametit, prokuratuuri ja samamoodi Läti partnereid, sellepärast et need intsidendid, mis meil siin on olnud, on ju õnnestunud väga kiiresti saada kontrolli alla, selles mõttes, et kurjategijad on leitud. Väga tänan ka kõiki neid ettevõtteid, kes on vajalikud turvameetmed rakendanud," lausus Madise.
Madise lisas, et kuigi olukord nõuab valmisolekut, ei näe ta põhjust sekkuda teiste riikide piiripoliitikasse ega taastada piirikontrolli Eesti lõunapiiril. Küsimusele, kas ta on uurinud Läti presidendilt, miks Läti oma idapiiri ei sulge, vastas Madise: "Loomulikult mitte."

Sisepoliitilisi üleskutseid Eesti-Läti piirikontrolli taastamiseks pidas ta emotsionaalselt arusaadavaks, ent kutsus üles jääma kaine mõistuse juurde ja arvestama inimeste eluliste vajadustega.
"Siin on täpselt sama lugu, et emotsionaalselt võivad sellised ettepanekud olla arusaadavad. Ei heida kellelegi midagi ette ega mõista hukka kedagi sellepärast, et avalikult mõne ettepaneku esitab. Otsustajate ja riigimeeste ülesanne on kuulata emotsioonid ära, raputada need endast maha ja lähtuda kiretutest analüüsidest ja sellest, mis on kokkuvõttes Eestile lõpuks kõige kasulikum," selgitas Madise.
Madise tõi välja, et piiriületuskohad on avatud ka Poolal ning Eestil tuleb arvestada nii diplomaatide kui ka tavainimeste hädavajalike sõitudega.
"Ka Poolal on need piiriületuskohad lahti ja ärge palun ära unustage, et vaja on liikuda diplomaatidel. Vaja on liikuda humanitaarsetel kaalutlustel ehk inimestel, kellel elulistel põhjustel on väga eakad vanemad teisel pool. Neid ei saa siia tuua, inimene ise ei saa sinna minna, kellel on seal lapsed. On ka töökohti. Jah, see toob kaitsepolitseile lisatööd, aga seda tööd tulebki teha, me kõik peame oma tööd tegema," sõnas president.
Samas rõhutas Madise, et tavapärane turism ja ostureisid üle idapiiri ei ole õigustatud ning valitsus võib analüüside põhjal piiranguid karmistada.
"Minu sõnum on ka selge, tõepoolest, et igasugune turism ja lihtsalt mingi odava kauba järel käimine peab ammu olema lõppenud ja see tulebki lõpetada. Ma ei välistaks, et pärast kõikide analüüsidega tutvumist valitsus ikkagi langetab selle otsuse, et täiendavalt piiratakse piiriületust just sellise inimlikult, diplomaatiliselt mittevajaliku reisimise osas. Aga ootame ära. Igaühel on oma töö, see on valitsuse otsustusvastutus ja väga soovitan siin väga kainelt mõelda, emotsioonid kõrvale," ütles ta.

Puudutades muret Narva tuleviku ja majandusliku olukorra pärast, kutsus Madise üles säilitama rahu ning tõi esile rahvusvahelise kohalolu piirilinnas. Tema sõnul viibib Euroopa piiri- ja rannikuvalveameti Frontex asedirektori Uku Sarekanno kinnitusel praegu Narvas ja Narva-Jõesuus 60 Frontexi töötajat koos peredega, et piiril toimuvat hinnata.
"Ei tahaks väga mustade mõtetega kaasa minna," märkis Madise Narva väljavaadetest rääkides.
"Võtame nüüd rahulikult. Mis on väga oluline, on see, et sõnum oleks selge: Eestisse tasub investeerida, siia tasub ehitada tehaseid, siia tasub tulla tööle. Siin tasub nendel, kes juba elavad, jääda siia elama, kui nad seda soovivad. Ei tohiks mingil juhul anda sõnumit, et nüüd on mingisugused väga tõsised ohud või väga raske olukord, et ärge mingil juhul investeerige. Narva on minu arvates väga kihvt linn. Seal on väga suured võimalused, täna on lihtsalt vaja palju julgust, et oma elamine ja äri seal püsti panna," lausus Madise.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Mirko Ojakivi
Allikas: Vikerraadio









