Kõlvart: valitsus peaks leevendama piiri sulgemise mõju kohalikele
Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti hinnangul vajaks idapiiri sulgemine kõrvale toetusmeetmeid Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ettevõtetele ning humanitaarkoridore kohalikele elanikele. ETV saates "Esimene stuudio" rõhutas Kõlvart, et tegelikud rünnakud ja illegaalid tulevad praegu Läti piiri kaudu, mistõttu tuleks lõunapiiril taastada kontroll.
Eesti plaanib lähiajal täielikult piiri Venemaaga sulgeda. Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on see vajalik samm.
"Kui meid rünnatakse, siis meil ei ole valikut – me peame vastama. Aga ma väga tahaks, et meie riik oleks mitte ainult julge ja tugev, vaid ka efektiivne. Ehk siis meetmed, mida me rakendame, oleksid maksimaalselt kasulikud meile ja vajadusel maksimaalselt kahjulikud meie potentsiaalsetele vaenlastele. Kui me räägime julgeolekust, siis siin on vajalik ekspertide hinnang, et kui me sellisel viisil saame tugevdada julgeolekut või maandada riske, siis see on vajalik otsus. Selleks muidugi tahaks ka päriselt eksperthinnangut meie julgeolekuasutuste poolt," ütles Kõlvart, lisades, et riigikogus on ootus, et kaitsepolitsei julgeolekuhinnang oleks detailsem.
Kõlvarti hinnangul peaks aga lähtuma ka sellest, kuidas vajalik meede mõjutab Eesti siseelu.
"Jutt ei ole ainult Ida-Virumaa elanikest, see on samamoodi ka Kagu-Eesti probleem. Siin on vähemalt kaks aspekti. On humanitaaraspekt ehk inimestel on sugulased, haiged vanemad, keda nad külastavad, kalmistud, kus nad käivad, sellega tuleb arvestada. Teine aspekt on kohalik äri. Kui selline otsus on vastu võetud, siis tuleb mõelda ka nende probleemide lahendamise peale: kas toetusmeetmed, nagu näiteks koroonaajal, humanitaarkoridorid kohalikele inimestele. See on selline eraldi kompleks, mida oleks vaja lahendada," sõnas Kõlvart.
Kui Keskerakond oleks täna valitsuses, siis esimehe hinnangul tuleks luua komplekslahendus.
"Piir oleks suletud eelkõige nendele, kes kasutavad piiri transiidiks või turismiks ning juba täna see on suurem osa koormusest tegelikult. Kui me soovime anda signaali, et meie piiri selleks kasutada ei tohi, siis sellega saab signaali ka anda," rõhutas Kõlvart.
"Mulle tundub, et see suurem vahe totalitaarriikide ja demokraatliku ühiskonna vahel selles seisnebki, et suuremate eesmärkide puhul me ei unusta, et on olemas ka inimesed ja iga inimene tema muredega ja vajadustega on väärtus. Seega kindlasti Keskerakonna valitsuse poolt tuleksid toetusmeetmed ja siis ka lahendused nendele inimestele, kellele on see eluliselt vajalik," lisas Kõlvart.
Kuigi Ukraina sõda on kestnud neli ja pool aastat, ei ole osad inimesed Narvas suutnud oma äri teisel pool piiri lõpetada. Kõlvarti sõnul ei oleks toetused mõeldud neile, kes lihtsalt piiriülese äriga veelgi rikkamaks saavad.
"See majandusaspekt ei ole kellegi rikka või ilusa elu küsimus. Kui kohalikud ettevõtted hakkavad kaotama töökohti, siis see on sotsiaalprobleem tervele riigile olukorras, kus näiteks Ida-Virumaal on juba koondatud 330 inimest Eesti Energia otsusega," sõnas Kõlvart.
Keskerakondlase sõnul peab aga lahendus olema süsteemne, et aidata inimesi, kes piiri sulgemise tõttu - Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis - töö kaotaksid.
"See ei ole lihtsalt toetuste jagamine, kuigi see vajadus võib tekkida nii, nagu see oli koroonaajal. Kui see on kriisiolukord, siis toetus on esimene meede. Aga tegelikult on vaja süsteemseid investeeringuid. Üks lihtne näide on niinimetatud õiglase ülemineku fond – kuhu läks see raha? See oli suur raha, millega tegelikult ei ole loodud neid töökohti, mida lubati," ütles Kõlvart.
Kõlvart otsesõnu ei vastanud küsimusele, kas piiri sulgemine võib mõjutada Narva inimeste meelsust Eesti riigi suhtes.
"Mulle tundub jällegi, et me püüame sisse kodeerida juba küsimusse ootust, et seal on julgeolekurisk, et seal on võimalik julgeolekukriis, et inimesed ei ole piisavalt lojaalsed. Aga miks me ei küsi sellisel viisil: kuidas tunneb ennast inimene, kes ei saa külastada enda haiget ema või kes kaotab töökoha ja juba paari nädala pärast saab küttearve, mis on Ida-Virumaal või Narva puhul üks kõrgemaid Eestis? Miks me sellisel viisil ei küsi?" sõnas Kõlvart, lisades, et sääraste küsimustega seatakse küsimärgi alla ida-virumaalaste lojaalsus.
"Meie peame enda inimestele tegema seda, mida me oleme suutelised tegema, mitte mõtlema selle peale, mida teeb Venemaa. See on meie kohustus, see on meie riik, meie inimesed, meie vastutame nende inimeste eest ja siis tõepoolest tekib ka see vajalik side valitsuse, võimu ja inimeste vahel. See on ju eesmärk lõppkokkuvõttes," rõhutas keskerakondlane.
Kõlvart toetab ka mõtet, et taaskehtestada piirikontroll Lätiga, kuna kahe kaitsetööstusettevõtte - Milrem Robotics ja Threon - rünnaku puhul tulid ründajad just lõunanaabri juurest Eestisse.
"Kui me näeme, et on olemas ohud idapiiri puhul, aga samas me teame, et rünnakud füüsiliselt tulid lõunapiiri kaudu, siis oleks vaja ju teha kõik selleks, et selliseid rünnakuid ennetada," ütles Kõlvart.
Siseministeeriumi sõnul aga julgeolekuohtu Läti piiri kaudu ei ole. Kõlvart sellega ei nõustu.
"Kuidas siis ei ole, kui lõunapiiri kaudu iga nädal sisenevad illegaalid? See on ju tänase päeva reaalsus – iga nädal tulevad uudised, et on leitud migrandid, illegaalid, kes on tulnud just Läti piiri kaudu. Läti piiri kaudu juba teist korda meid rünnatakse sõna otseses mõttes ja me ütleme, et see ei ole probleem. Jutt ei ole sellest, et on vaja piiri sulgeda, vaid taastada kontroll ja see võib olla ka pisteline kontroll. Aga öelda, et me ei vaja sinna tähelepanu, minu arvates ei ole loogiline," ütles keskerakondlane.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Liisu Lass









