Mullu 29. augustil lahkunud Anneli Ammas oli esimese erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu üks asutajatest ning tema mälestuse hoidmiseks otsustasid Anneli sõbrad hakata kord aastas välja andma hea ajakirjanduse preemiat silmapaistvale maakonnalehe ajakirjanikule.

Esimest korda välja antud preemia pälvis Ülle Harju, kes töötab praegu Lõuna-Eesti suurima ajalehe LõunaLeht vanemtoimetajana ja teeb Vikerraadiole võrokeelseid uudiseid. Preemia anti teisipäeval üle Haapsalus Uuemõisa lossis poliitiku ja kultuuritegelase Andres Ammase Fondi stipendiumite väljakuulutamisel.

"On suur rõõm ja südantsoojendav saada elu esimene suur preemia selle eest, mille eest ajakirjanikuna eelkõige seisan – Eestimaa, looduse, omakandi inimeste ja nende väärtuste eest," ütles Ülle Harju.

"Head ajakirjandust saab väga hästi teha ka maal, mitte ainult Tallinnas. Selle juures on märkimisväärne kogukonna usaldus ja tugi: head lood sünnivad sageli tänu "silmadele-kõrvadele" volikogudes ja ametiasutustes, et inimesed usaldavad rääkida oma töökohaga riskides ära tõde jne."

Andres Ammase abikaasa, pikaajalise ajakirjaniku Anneli Ammase sõprade asutatud preemia eesmärk on väärtustada head kohalikku ajakirjandust, mis leegitseva tulena mitte ainult ei kõrveta, vaid soojendab. Üle 20 aasta ajakirjanikuna töötanud Ülle Harju töö sümboliseerib kõike seda, mida preemia puhul silmas peeti ja tema tunnustamine oli ühehäälne otsus.

"Ajakirjanduses töötamine on pikamaajooks ja Ülle on selle võrdluse hea näide," ütles preemia üks ellukutsujaist, ajakirjanik Kärt Anvelt. "Kohaliku ajakirjanduse objektiivne ja kriitiline tegemine on Eesti väiksuse tõttu alati keeruline, kuid Ülle on selle kõigega juba aastakümneid edukalt hakkama saanud. Lisaks on ta oma hingestatud tööga suutnud liita kohaliku kogukonna."

Võro kultuuri säilitaja

Värske laureaat tänas eriti kunagist kolleegi Sander Silma Põlva maakonnalehest Koit, kes ta preemiale esitas. Silma hinnangul väärib Ülle Harju ligi veerandsaja aasta pikkuse ajakirjanikutöös erilist märkimist Uma Leht, mille tegev- ja peatoimetaja oli Harju 17 aastat.

"Selle aja jooksul muutus esmapilgul hüperlokaalne nišiväljaanne võrokate üheks identiteedikandjaks. Uma Lehe rolli võro kultuuri säilitamisel on raske üle hinnata, kuna just Uma Leht on andnud suure panuse võro keele ja kultuuri arengusse. Uma Lehe edu üheks põhjuseks oli ka Ülle kartmatus käsitleda väljaandes teravaid teemasid ning see tarmukus pole tal kadunud tänaseni," leidis Silm.

Preemia asutati mullu lahkunud ajakirjanik Anneli Ammase mälestuseks. Tema maakonnalehest alanud ja suurtes väljaannetes jätkunud ajakirjanikutöö näitas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel pealinnast kaugemale näha, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ja oma lugude kangelastest hoolimisel. Ta on võitnud ka uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia.

Igal aastal väljaantava preemiaga kaasneb hinnaline meene ja 500 eurot. Preemia asutasid Anneli Ammase sõbrad Enno Tammer, Urmet Kook, Epp Alatalu, Risto Berendson, Kärt Anvelt, Kai Kalamees, Tuuli Koch, Piret Tali, Riste Uuesoo, Jaanus Piirsalu, Peeter Tali, Rein Sikk ja Ivar Soopan.

Raamat Andres Ammasest

Samuti anti teisipäeval üle Anneli Ammase abikaasa Andres Ammase stipendiumid ning esitleti Andresest kirjutatud elulooraamatut "Andres Ammas. Õpetaja. Ajakirjanik. Riigimees".

Tänavuse Andres Ammase stipendiumi sai Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf, lastekirjanduse hea tundja ja populariseerija Krista Kumberg. Samuti said vennad Laurits ja Orm-Johannes Piir kätte väikese lugeja preemia. Andres Ammase fondi spordistipendiumi pälvis Ridala põhikooli 9. klassi õpilane Maily Märss.

Südamlik mälestusraamat sisaldab varalahkunud Andres Ammase (25.2.1962–4.4.2018) artikleid ja kõnesid aastatest 1989–2018 ning rohkeid meenutusi temast. Elulooliste peatükkide autorid on Lehte Ilves, Margus Maiste ja Krista Aru.

Raamatusse valitud rohkem kui 80 teksti hulgas on näiteks 1990-1991 Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu istungitelt ajalehele Lääne Elu saadetud otsereportaažid, mis tänaseks on ka ajaloolise väärtusega. Olgugi et paljud artiklid ja kõned on ajendatud päevateemadest, on Ammase väärtushinnangud ja argumendid ajale väga hästi vastu pidanud. Järeltulijail on palju õppida tema vahedast mõtlemisest, heasüdamlikust, viisakast ja vaimukast väljenduslaadist ning oskusest ka kriitikat tehes oponendi vastu lugupidavaks jääda.

Meenutusi sellest suurest, muhedast, mitmekülgsest, usaldusväärsest ja ausameelsest mehest jagavad raamatus tema lähedased ja kaasteelised.