Suuremat osa Eesti elamutest köetakse keskküttega, kuid on ka ahjukütet, gaasikütet ja soojuspumpasid. Kriiside tõttu on kütusehinnad maailmas tõusnud ja see võib suuremal või vähemal määral mõjutada ka meie toasooja hinda talvel.

Türi elupõline muusikaõpetaja Merike Kaljula kütab oma enam kui 100-aastast sünnimaja siiani halupuudega. Kuigi küttepuud läksid tänavu kallimaks, oleks üleminek muule kütteliigile tema hinnangul veelgi kallim.

"On pakutud küll seda elektrikütet, nii nagu praegu on need soojuspumbad ja kõik, aga mina ei taha. Küttepuud ma soetasin mai alguses ja ruumimeeter oli 80 ja 15 ruumi. On küll kallim, aga kuna ma olen selle Toosikannuga rahul, siis ma ei nurise," ütles Kaljula.

Harju Puu juht Mart Liivak ütleb, et küttepuu hinnatõus on viimasel aastal siiski väike, sest toormehind on olnud stabiilne. Suur hinnavahe on märjal ja kuival halul.

"Kuiva küttepuu hind võib tõusta maksimum viie, kümne protsendi vahele. Kuivatis kuivatatud küttepuude tootmisel on meil päris arvestatav kulu ka puiduhake ehk siis kambri soojendamisega. Ja ka elektrikulu on oluliselt suurem. Kõige väiksem on kulu toorel lahtisel küttepuul, sellest ka see suur hinnavahe," rääkis Liivak.

Hinnatippe aga püüab pellet. Suvehooaja hinnalangust sellel polnud, sest Eesti ekspordimahud Poola on suurenenud poole võrra.

"Neil oli see Clean Air programm (puhta õhu programm - tõlge), mille abil päris suur osa inimesi oma puidukatlad, kivisöekatlad ja vanad küttelahendused välja vahetas modernsemate vastu," lausus Liivak.

Keskküttega saab kütta ridaelamut või korraga mõnda kortermaja. Üle poole Eesti elanikest kasutab aga kaugkütet, millega soojatootjad varustavad suuri küttepiirkondi.

"Meil on kaheksa kaugkütte piirkonda, sealhulgas Tallinn ja Maardu. Kaheksast viies meil kahjuks hinnad tõesti on tõusuteel ja keskmiselt see hinnatõus jääb umbes kümne protsendi kanti. Meil on kütuste hindadega tulnud suhteliselt suur hinnatõus. Aga, mis Tallinnat näiteks spetsiifiliselt puudutab, siis Tallinlasi varustab soojaga Iru prügipõletusplokk, mis on sellel kevadel tõstnud hinda kuus protsenti. Puiduhake on tõusnud meie taju järgi kuskil umbes 20 protsenti," rääkis Utilitas Eesti juht Robert Kitt.

Kuid hinnatõusu kurja juur on maagaas, mida kaugkütjad kasutavad sooja tootmisel kolmandikus kuni pooles ulatuses. Võrreldes eelmise kütteperioodiga on maagasi hind Hormuzi kriisi tõttu turul tõusnud kaks ja pool korda. Elenger üritab hindu vähem tõsta.

"Eelmise kütteperioodi keskmine kuupmeetri hind on 0,54 eurot kuupmeetri kohta ja täna on ta 0,96. Ei ole kahekordne tõus," ütles Elengeri kommertsdirektor Armen Kasparov.

Elengeril on 15 000 klienti, kes kütavad maju gaasiga. Enamus neist on eramajad, kuid 25 protsenti on oma katlaga korteriühistud. Nende hinnatõus oleneb sellest, millist gaasipaketti nad kasutavad.

"Kui sa oled olnud börsipaketi peal, siis see on kõige ausam võrdlus. 35 kuni 40 protsenti hinnatõusu võrreldes eelmise kütteperioodiga on võimalik oodata ja kaugkütjatel ka mingi osa protsendist tõuseb," sõnas Kasparov.

Kõige hullemas olukorras ongi siin Narva linn, mille kaugküte sõltub valdavalt gaasist. Linnas, kus veel hiljuti oli soodne toasoojus, on kütte hind tõusnud Eestis kõige kõrgemale tasemele.

"Lätis on veel üks omavalitsus, kus on kallim. On 150 peal, meil on 137 eurot megavatt-tund. Ja põhjus on milles? Gaasi hind," ütles Narva linnapea Jaan Toots.

Maagaas on praegu kallim kui põlevkiviõli. Narva linn küsib selleks talveks õliga kütmiseks riigilt eriluba, vastasel juhul muutuvad inimesed maksejõuetuks.

"30 protsenti on pensionäre ja 13 protsenti töötuid, mõlemad näitajad on tunduvalt suuremad kui Eestis. Ja see on valus. Ja mis kõige hullem loomulikult on, et meil on hruštšovkad, mis tõesti ka inimeste oma süül, need ei ole soojendatud, tihendatud, vanad aknad ja see kulu on meeletu. See sööb täna pensionäride pool raha, mis nad saavad. Nii et see on minule kui linnapeale väga suur probleem ja loodame, et keskkonnaamet lubab selle erandi," ütles Toots.

Keskonnaamet väljastab kütmise eriloa Narva linnale järgmisel nädalal. Kuid ka Utilitas kaalub eriloa küsimist.

"Elutähtsa teenuse osutajana loomulikult meil on toimepidevus üks olulisemaid asju ja me kaalume tõsiselt taotlemist ka luba kasutada teisi reservkütuseid, põlevkiviõli, kui selline vajadus peaks ilmnema," ütles Robert Kitt.

Utilitas suudab järgmisel küttehoojal vähendada sõltuvuse gaasist alla 10 protsendi, sest valmimas on Paljassaare suuremahuline reo- ja merevee soojuspumbajaam.