"Presidendi kantselei kahetseb sügavalt, et Ukraina avalikustas teabe ühepoolselt ja teatas seejärel, nagu poleks salastamise kokkulepet sõlmitud," seisis Lõuna-Korea presidendi avalike suhete peasekretäri Seong Ghi-hongi pühapäeval tehtud avalduses.

Avalduse kohaselt kaalub Lõuna-Korea valitsus seoses selle küsimusega lisameetmete rakendamist.

Seongi sõnul arutas Ukraina sõjavangide üleandmist Souliga korduvalt erinevate kanalite kaudu ja palus hoida teemat saladuses. Väidetavalt kartis Kiiev, et avalikustamine võib vallandada siseriikliku kriitika, kuna riik loobus võimalusest vahetada need sõdurid Ukraina sõjavangide vastu.

Lõuna-Korea nõustus üleandmise salastama, arvestades julgeoleku-, diplomaatilisi ja humanitaarkaalutlusi, sealhulgas vangide ja nende perekondade turvalisust, ütles Seong. 

Ukraina tegi vangide üleandmise teatavaks president Volodõmõr Zelenski kõnes ÜRO peaassambleel. Lõuna-Korea sõnul tehti seda ilma piisava eelneva konsultatsioonita ning hiljem eitati igasuguse salastamiskokkuleppe olemasolu.

Seongi sõnul kahjustab selline eitamine tõsiselt kahe valitsuse vahelist usaldust ja võib halvendada kahepoolseid suhteid.

Zelenski ütles eelmisel nädalal ÜRO peaassambleel, et Ukraina andis kaks tabatud Põhja-Korea sõdurit Lõuna-Koreale üle. 

Lõuna-Korea president Lee Jae-myungi sõnul rikkus Ukraina üleandmist avalikustades salastamiskokkulepet.

Ühismeedias tehtud postituses kirjutas Lee, et võimalikke tagajärgi arvestades "oli igas mõttes asjakohane üleandmist mitte avalikustada". Tema sõnul leppisid pooled kokku teabe salastamises.

"Ma ei tea, milliste asjaolude tõttu Ukraina pool küsimuse vaatamata kokkuleppele avalikustas, kuid see on sügavalt kahetsusväärne," seisis postituses.

Ukraina võttis kaks põhjakorealast vangi Venemaal Kurski oblastis 2025. aasta jaanuaris. Tegemist oli esimeste elusalt tabatud Põhja-Korea sõduritega pärast seda, kui Pyongyang 2024. aastal Venemaa poolel sõtta astus.

Lõuna-Korea keeldus varem sõdurite saabumist kinnitamast, viidates murele vangide ja nende endiselt Põhja-Koreas viibivate pereliikmete turvalisuse pärast.

Souli opositsioonipoliitiku sõnul arutasid Lõuna-Korea ja Ukraina võimalikku üleandmist pärast seda, kui sõdurid avaldasid soovi minna Lõuna-Koreasse.

Vangide üleandmine toimus ajal, mil Lõuna-Korea toetab püüdlusi taastada dialoog Põhja-Koreaga ning USA president Donald Trump on taas avaldanud valmisolekut Pyongyangiga suhelda.