Seetõttu on Viimsi ja Rae vald otsustanud hakata küsima majaomanikelt kanalisatsiooni kasutamise tasu ka sel juhul, kui joogivesi sinna ei jõua ja seda kasutati hoopis kasvuhoone või muru kastmiseks.

"Kui inimene otsustab oma väga hea joogivee lilledele ja murule panna, siis loomulikult on sellel oma hind. Alati on tarbijal võimalik arvestada oma rahakotti ja vaadata, kas ta kogub kastmisvett või kasutab joogivett lillede kastmiseks," ütles Viimsi Vee nõukogu liige Mailis Alt.

Viimsis on keskmine kastmisvee tarbimine aastas olnud 2,5 kantmeetrit ehk veearve peaks tõusma umbes 25 eurot. Sarnase otsuse langetas esimesena Harku vald paar aastat tagasi ja kuivõrd seal tekitas see Alti sõnul suurt pahameelt, oldi selleks valmis ka Viimsis. "Õnneks Viimsis on see olnud suhteliselt väike," ütles Alt.

Seadus taunib põhjaveega kastmist

Üks elanik otsis siiski abi õiguskantslerilt. Sel nädalal välja saadetud vastuses leiab õiguskantsler, et kuna põhjavesi ei ole lõputu loodusvara, siis võib veehinna abil soodustada selle säästlikku kasutamist.

Ka leidis õiguskantsler, et seadus ei kohusta valda kehtestama tingimusi, mis soodustaks põhjavee kasutamist kastmiseks. Ka vee-ettevõtja ei pea sellist soodustust võimaldama. Niisugune soodustus on seaduse kohaselt taunitav.

Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi sõnul kasutatakse  Viimsi ühisveevärgis sellist põhjavett, mida võib lugeda taastumatuks maavaraks.

"See on vesi, mis tungis sinna 10 000 aastat tagasi või isegi rohkem, kui Eestis olid jääliustikud. Tänapäeval see vesi voolab vaikselt mandrilt Soome lahe poole tagasi, ja kui teda palju kasutada, siis ei pruugi seda nii palju juurde tulla," rääkis Marandi.

Ka on Viimsi veehorisont ära lõigatud tänapäevasest veeringest umbes 70-meetrise savikihiga. Liiga suure tarbimise korral tekib oht, et mandri poolt ei jõua nii palju uut vett juurde tulla ning selle asemele tungib veehorisonti merevesi, mis rikub joogivee täielikult ära.

Viimsi pindmised veekihid suudavad katta üksikute majade vajaduse, kuid veevärgi varustamiseks neist ei piisa. "Kui hästi jälgida veekasutust, siis võib põhjavett jaguda kauaks, aga seda süsteemi on kerge ära rikkuda," tõdes Marandi.

Kuigi aeg-ajalt on räägitud, et Viimsis jagub põhjavett paarikümneks aastaks, siis Alt on veendunud, et kuivale vald ei jää. Küll aga peab ta väga tõsiseks ohuks merevee jõudmist joogivette.

Vett kulub poole rohkem

Ka Rae vald otsustas selle aasta alguses loobuda aiakastjatele seni tehtud soodustusest, see otsus kergitab aiapidajate veearvet suviti pea poole võrra. Puurkaevu rajades arvestati uute arendustega, mida veel esialgu polnud, ja nii jagus põhjavett kastmiseks. Viimase kuue aastaga on veetarbimine kasvanud aga poole võrra.

 "Tänaseks on Rae valla areng olnud nii tormiline, et kõik need põllud on meil täis ehitatud, meil on tekkinud hästi palju joogivee ja tarbevee tarbijaid ja puht füüsiliselt meil ei jagu enam vett soodushinnaga müüa," ütles Rae abivallavanem Priit Põldmäe.

Juba praegu ostab vald osa oma joogiveest Tallinna Veelt, sest pealinnaga piirnevas osas pole puurkaevudega võimalik veevarustust tagada. Põldmäe sõnul sobibki sadevesi kastmiseks paremini kui kraanist tulev jahe ja kemikaalidega euronõutele vastavaks puhastatud joogivesi.

Geoloog Andres Marandi sõnul on inimestel ekslik arvamus, nagu oleks põhjavesi kohe joogikõlbulik. Tegelikult nähakse puhta joogivee saamiseks palju vaeva ja kulutatakse suuri summasid.

 "Nii Viimsi kui ka kogu Harjumaa on selline piirkond, kus peab natukene mõtlema veetarbimisele ja eriti selle peale, milleks seda vett tarbitakse," lisas ta.