Tartu külje all asuvas Kõrveküla põhikoolis käib rohkem kui 700 last. Kuigi valitsuse määrus ütleb, et Eesti üldhariduskoolides peaks päev algama alates 2026/2027 õppeaastast kell 9, otsustas Kõrveküla kool kasutada määruses lubatud erandit ja jätta algus kella 8 peale, nagu juba aastakümneid olnud. Kooli pidava Tartu valla sõnul on peamine põhjus, et ühistranspordigraafiku ümbertegemine oleks liiga keeruline ja – mis veel olulisem – kallis.

"Me oleme hajaasustuse piirkond, kus Kõrveküla kool ei ole ainult kogukonnakool ja siia tulevad lapsed väga paljudest valla nurkadest," selgitas Tartu valla abivallavanem Agu Laas.

Abivallavanema sõnul on ühistransport korraldatud selliselt, et bussiajad on ühildatud inimeste töölkäimise ringidega, mistõttu ei ole ühistranspordikeskusel võimalik seda protsessi nii kiiresti käivitada, kui haridusministeerium on seda ette näinud.

"Ja ma ütlen, et seal ei ole nagu päris ühest lahendust. Miks ei alga? Siin on mitme osapoole argumendid. Me oleme teostanud ka sellekohase uuringu, kus on kaasatud olnud kõik lapsevanemad, koolitöötajad, õpilased ja selles uuringus siis selgus, et 33 protsenti tahaksid kell 9. 33 protsenti ei taha ja 33, kellel on ükstapuha," rääkis Laas.

Abivallavanema esitletud küsitlust aga lastevanemate aktiivgrupp pädevaks ei pea ning 142 Kõrveküla kooli vanemat allkirjastas tänavu kevadel petitsiooni ja 18 aktiivsemat pöördus suve hakul halduskohtusse, et sundida koolipäeva alustama siiski kell 9.

Teadaolevalt on nad esimesed ja seni ainsad Eestis, kes enda sõnul laste heaolu kaitseks nii kaugele läksid. Nii lapsevanemad kui ka haridusministeeriumi alus- ja põhiharidusosakonna juhataja Ott Oja kinnitavad, et moodsad teadusuuringud toetavad hilisemat koolipäeva algust.

"Me teame, aastakümneid uuringust uuringusse, et hilisem koolipäeva algus kandub olulises osas üle õpilaste pikemasse uneaega. See tulemus on teadusuuringustes ikkagi väga stabiilne ja me teame ka väga hästi seda, et pikem uneaeg aitab ära hoida väga palju erinevaid terviseprobleeme, nii vaimse tervise probleeme kui ka füüsilise tervise probleeme," rääkis Oja.

Lapsevanem Tanel Käär ütles, et koolis käis rääkimas ka üks kliiniline psühholoog lastest ja laste aju arengust ning tõi välja selle, et alguses lastel on lihtne ärgata, aga teismeikka jõudes hakkab aju muutuma.

"Praegu ma enda vanema tüdruku põhjal näengi sedasama. Et kui esimeses klassis oli veel lihtne, siis nüüd sellise varateismelisena tal see unerütm on tegelikult muutunud täpselt nii, nagu see kliiniline psühholoog rääkis. Ehk siis hommikul raskem üles ärgata ja õhtul ei tule und," märkis Käär.

Lapsevanem Marianne Tobro-Kerna tõi välja, et varasem ärkamisaeg mõjutab ka laste meeleolu ja seda, kui kerge või raske on midagi õppida.

"Poeg tulebki koju, ta õpib kodus pikalt sellepärast, et ta ei ole suutnud koolis esimestes tundides õppida ja mitte ainult esimestes tundides, vaid ka teistes tundides. Väsimus ei kao ära peale esimesi tunde. Kui laps on krooniliselt üleväsinud, siis see väsimus peegeldub ka peale lõunat, mitte ainult hommikul. See ei ole see, et elame esimese tunni üle ja siis on kõik hästi ja laps suudab keskenduda, see mõjutab tervet päeva," vahendas Tobro-Kerna oma kogemusi.

Tanel Käär rääkis veel: "Meie pere päev näeb välja nii, et mul kaks tüdrukut, kes käivad siin Kõrvekülas, alustavad siis kolmandas-viiendas klassis, ärkavad kusagil 6.30 paiku üles, toimetavad, teevad endale näod pähe, valmistavad süüa, panevad ise asjad kokku. Selline üsna varane äratus. Nad ei ole ilmselt kõige rõõmsamad."

Tobro-Kernal on kaks last. Poeg läks äsja kaheksandasse klassi ja tütar alustas neljandas klassis. Poja ärkamine algab kella 6 paiku. "6.30 ta enam-vähem ajab ennast voodist välja ja siis ta tegeleb ärkamisega tükk aega."

Abivallavanem Agu Laas leiab aga, et lapse uneaega reguleerib siiski lapsevanem. "Et kas ta läheb kell 22 magama või istub telefonis kaheteistkümneni. Ma ei ütle, et omavalitsused on kuidagi süüdi, et lapse unevajadus on suurem või väiksem."

Tobro-Kerna sõnul pole aga abi ka soovitusest, et las laps läheb varem magama. "See ei ole see, kuidas teismelise keha töötab./…/ See on laste bioloogiline kell nende sees. Ei ole see, et mine lihtsalt varem magama, see ei käi nii. Teismelise loomulik ööpäeva rütm on see, et tal on vaja hiljem magama jääda ja kauem hommikuti magada," leiab lapsevanem.

"Täna me tuleme vastu vähemale ja lükkame tagasi enamuse, kes on vana kooliaja alguse poolt. Ja lapse tervis on mitte ainult uni, vaid see on huviharidus, see on sport, kõik," vastas lapsevanematele abivallavanem Laas.

Niisiis on Tartu valla ja ka Kõrveküla põhikooli juhtkonna vaatest mitu põhjust, miks kell 9 algav koolipäev ei ole hea, alustades sellest, et hajaasustuses toovad paljud vanemad ise lapsed kooli enne oma tööpäeva, mis algab täiskasvanutel kell 8, lõpetades sellega, et koolipäeva hilisem algus tähendaks ka hilisemat lõppu. Õppealajuhataja Piret Jõuli sõnul lõpeks vanemate klasside koolipäev sellisel juhul kell 17.

"Mina olen täitsa nõus sellega, et jah, kell 9 koolipäeva algus võiks olla tore. Tõepoolest, lapsed ärkavad üles, saavad puhata ja tulevad siis värskena kooli. Aga siis minul tekib jälle see kuri kahtlus, et kui koolipäev lõpeb ja ta läheb huvitegevusega tegelema, siis muusikakoolitunnid, näiteks, kestavad umbes sama palju kui tavaline õppetund – 45 minutit. Sporditrennid kestavad tund-kaks," arutles õppejuht.

"Ma olen ise mõelnud, et lapse päev, kus ta on aktiivselt tegevuses, lõpebki kell 21 või kell 22. Mina ei näe nagu seda, et me väga lapse heaolu peale mõtleme või tema vaimse tervise peale mõtleme. Mina näen hoopis seda, et sellega me teeme karuteene lastele," lisas Jõul.

Kuigi valitsuse vastav määrus koolipäeva alguse kohta võeti vastu ja sai teatavaks juba 2025. aasta juulis, ning kehtima hakkas see praegusest kooliaastast, lubab see koolipidajal teha siiski veel mõjuvatel põhjustel ja hästi läbi kaalutult erandi ning jääda varasema algusaja juurde. Seega ettevalmistusi selleks õppeaastaks on saanud kõik koolipidajad teha juba rohkem kui aasta. Abivallavanem Laasi sõnul on põhiküsimus ühistranspordivõrgu rahastuses.

"See summa ikkagi ületab seal poolt miljonit eurot. Meil käib linnast siia bussiliin number 7 iga päev, iga tund kaks korda, ja see maksab sama raha. Nii kahjuks on, jah," ütles Laas.

Üllataval kombel puudub aga ministeeriumil ülevaade, kui paljud kohalikele omavalitsustele kuuluvad koolid pole reformiga kaasa tulnud. Näiteks samas Tartu vallas läksid kolm kooli üle üheksasele algusele, aga kolm jäid varasemaks.

Abivallavanem Laasi selgitust mööda on kuuest koolist kolm seotud sama bussiringiga. Need on Kõrveküla põhikool, Lähte ühisgümnaasium ja Tabivere põhikool. Kolm ülejäänud kooli ehk siis Maarja-Magdaleena, Laeva põhikool ja Raadi põhikool-algkool alustavad päev kell 9. "Sest need on kogukonnakoolid, seal on meie enda väiksed bussiliinid," nentis Laas.

"Pealtnägija" palvel viis Eesti koolijuhtide ühendus oma liikmete seas läbi kiirküsitluse ja sai info 122 koolist. Selgus, et 54,5 protsenti koolidest ei muutnud selleks õppeaastaks oma algusaega. Vastanud koolidest vaid 31-s algab koolipäev kell 9. 74 koolis heliseb aga esimene koolikell 8.30 või varem.

"Pealtnägija" tegi ringi peale ka kolmes Eesti linnas. Tallinn on avalikult teatanud, et  61 munitsipaalkoolist rohkem kui pooltes ehk 36 koolis algab õppetöö enne kella 9. Tartus on linnakoole 23 ja neist kümnes ei alga koolipäev määrusekohaselt kell 9. Pärnu 14 munitsipaalkoolist alustab vaid üks koolipäeva kell 9. Ja kuigi üle-Eestilist täpset statistikat ei ole, võib julgelt öelda, et haridusministeeriumi soovi eirab väga suur osa Eesti koole.

"Kokkuvõttes ma võiks öelda nii palju, et HTM võiks mõelda sisulistele haridusteemadele, mitte ässitada inimesi ja omavalitsusi üksteise vastu üles ja mitte unustada, mis hariduses rohkem vajalik on. Mingi asi võiks ju omavalitsuse otsustada jääda, millal tema koolid algavad või lõpevad," leidis Laas.

Ott Oja ministeeriumist vastas seepeale aga, et omavalitsusele jäetud kaalutlusõigus ei saa olla suvaline eelistus või tuju. "Ja teistpidi, seal on ka öeldud, et tegu on erandkorraga, sellel erandil peab olema mingi lõpp ja kui näiteks see transpordikorraldus on põhjus selleks erandiks, siis tuleb ka tegutseda selle nimel, et see erandi põhjus lahendada," nentis Oja.

Vallajuhi sõnul on kohtuasja taga häälekas vähemus. Kõrveküla aktivistidest vanematel on vallale ja koolile teisigi etteheiteid, kuid oluline argument kohtusse minekul puudutab loo alguses mainitud koolipere sees tehtud küsitlust. Nende sõnul oli see ebademokraatlik ja metoodika vigane ning sama hästi võib öelda, et 67 protsenti siiski eelistab koolipäeva hilisemat algust. 

"Kuidagi see on teistes koolides lahenduse leidnud. See tähendab, et me ei ole selline esimene pretsedent, kes hakkab kõiki lahendusi ise otsima. See juba kusagil toimib, ma arvan, me peaksime nendest lahendustest õppima," märkis lapsevanem Käär.

Marianne Tobro-Kerna täiendas, et tuleb leida võimalus ja vahendid, kuna laste uni ja tervis on seda väärt.

Sisuline kohtuvaidlus selles asjas algab novembris, aga juba praegu on vald andnud lootust, et järgmiseks õppeaastaks võidakse algusaeg siiski nihutada kella 9 peale.