Kui rahvas valib riigikogu neljaks aastaks, siis riigikogu valib endale esimehe ja kaks aseesimeest kord aastas. Need kolm inimest moodustavad riigikogu juhatuse. Kuu aja pärast, 4. aprillil lõpevad praeguse juhatuse volitused ja sel ajal toimuvad ka uued valimised.

Just sellepärast ongi Venemaalt Petseri- ja Ingerimaa tagasinõudmisega rahvusvahelist tuntust kogunud EKRE poliitik Henn Põlluaas viimasel ajal sisemaiselt nii sõbralik ja heatahtlik, osundavad mitmed poliitikud. Aasta tagasi sai Põlluaas riigikogu esimeheks, mis tõstis ta tähtsuselt presidendi ja peaministri vahele, riigi teiseks persooniks, kes võib vajadusel täita ajutiselt ka presidendi ülesandeid. Põlluaasa valimine - teda toetas 55 parlamendiliiget - oli osa koalitsiooni teinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kokkuleppest.

EKRE on valmis Põlluaasa esitama uuesti riigikogu esimehe kohale. Ent mitmed Keskerakonna ja Isamaa poliitikud on nüüd tema suhtes oluliselt kriitilisemad kui aasta varem. Põhjuseks kohati nähtavalt erakondlik juhtimisstiil, millega ta riigikogu istungeid juhatab ja muidugi välispoliitiline käremeelsus Eesti olematute territoriaalsete nõudmiste esitamisel.

Kuid, meenutagem, koalitsioonil on riigikogus 56 ning opositsioonil – Reformierakonnal, sotsiaaldemokraatidel ja nendega liitunud Raimond Kaljulaidil – vaid 45 häält. Raske uskuda, et kuus või rohkem Keskerakonna ja Isamaa parlamendiliiget hääletaks opositsiooni kandidaadi poolt.

Kuigi riigikogu juhatuse valimised on salajased, oskavad Toompeal kõik 101 piires arvutada ja koalitsiooni kandidaadi põrumine võib suure tõenäosusega tähendada ka valitsuse kukkumist, sest on ju selge, et täiendavad vastuhääled Põlluaasale saaksid tulla vaid omade seast. Praegu ei taha seda Keskerakond, kes hoiab kinni peaministripartei staatusest, ega Isamaa, kes loodab ikka veel edasi liikuda oma valimislubadusega, II pensionisamba vabatahtlikuks pööramisega ja kes ei soovi leida end opositsioonist koos EKRE-ga.

Valitsusliidu tugevusest hoolimata ei taha Põlluaas koalitsiooni hääli kaotada ja üritab enda kuvandit mahendada. Viimasel iseseisvuspäeval pidaski ta malbe ja sõnades ühendava kõne, milles ütles, et "me vajame üksmeelset ja tugevat Eestit, kus väärtustatakse igat meie inimest".

Igat meie inimest... See tähendab, et väärtustatakse sotsi ja rahvuskonservatiivi, reformierakondlast ja isamaalast, heterot ja homo, liberaali ja konservatiivi, ajakirjanikku ja põllumeest jne.

Henn Põlluaas oskab sõnadega üllatada, eriti, kui ta tõesti ka niimoodi mõtleb.