Tõnismäe riigigümnaasiumis oli tunni pikkuse hoiatusstreigi ajal vaikne. Hoiatusstreigist võttis selles koolis osa 21 õpetajat, mis on umbes veerand kõigist töötajatest. Õpilased, kellel esimene tund streigi tõttu ära jäi, õppisid iseseisvalt või tulid teiseks tunniks. Streigi juht Heleriin Paeoja ütles, et tema jaoks on probleem suur töökoormus.

"Minu meelest on esiteks vale, et õpetajate töökoormust arvestatakse kontakttundide järgi. Kui me mõtleme, siis näiteks väga paljudes koolides on täiskoormus 22 45-minutilist tundi ja kui iga tunni jaoks läheb ettevalmistuseks 30 minutit kuni tund aega, siis juba see 35 tundi on lõhki. Kõik ülejäänud ülesanded - ta teebki neid oma vabast ajast," lausus Paeoja.

Tallinna Avatud koolis, mis on munitsipaalkool, oli 26 streigis osalejat. Koolis töötab 70 inimest. Streigis osalevad õpetajad ja õpilased viibisid koolis ning osaliselt olid tunnid asendatud.

"Streik nägi koolis välja nii, et kui kell oli 9, siis arvutid pandi kinni, töölehed pandi ära ja öeldi, et tööjuttu ajada ei tohi ja rääkisime hoopis teistel teemadel," sõnas projektõppe õpetaja Anneli Hallap.

Koolijuht Sandra Järv ütles, et toetab õpetajate streikimist, kuigi tundide ärajäämine tekitab koolis ebamugavust.

"Eesmärk ongi korraks ebamugavust tekitada, näidata seda, kui palju meil on Eestis õpetajaid, kui oluline see on, et nad saaksid oma õiguste eest seista ja need lubadused, mis on antud, et neid peetaks," ütles Järv.

Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri ütles, et kolmapäevastele palgaläbirääkimistele läheb haridustöötajate liit lootusega, et valitsus täidab lubadust, et õpetaja töötasu alammäär algaks riigi keskmisest palgast.

"Pärast eelmisi riigikogu valimisi on tegelikult õpetajate palk hoopis langenud, võrreldes riigi keskmise palgaga, mitte ei ole tõusnud, nagu lubati. Me ootame, et see tendents kindlasti muutuks, et järgmine aasta ei jätkuks sama trend, et õpetajate palk langeb võrreldes keskmisega," lausus Voltri.

Järgmise aasta prognoositav keskmine palk on üle 2300 euro. Praegu on õpetajate töötasu alammäär 1970 eurot.

Haridusminister Kristina Kallas ei saanud tervislike probleemide tõttu "Aktuaalsele kaamerale" intervjuud anda. Saadetud kirjas ütles ta, et tema jaoks on õpetajate palgatõus riigieelarve läbirääkimistel prioriteet.

Kolmapäeval kohtub ta haridustöötajate liidu ja omavalitsuste esindajatega ning neljapäeval peaks valitsus jõudma riigieelarves lõplike kokkulepeteni.

Õpetajate töökoormuse vähendamise kohta kirjutas Kallas, et riik koolipidajana on sõlminud kollektiivlepingu, mis tagab riigikoolide õpetajatele õiglase koormuse. Kallas julgustas ka teisi koolipidajaid sõlmima oma õpetajatega kollektiivlepinguid.

Õpetajate hoiatusstreigis osalesid ka riigile kuuluva Paide gümnaasiumi õpetajad, kes leidsid, et õpetajate palganumbrist rääkimise asemel tuleks hoopis ausalt välja öelda, et õpetajatel tuleb praeguse palga eest teha liiga palju tööd.

Paide gümnaasiumi õpetajad pidasid kell 9 lühikese koosoleku, õpilased täitsid samal ajal õpetajate jäetud ülesandeid.

"Hetkel on mul eesti keele tund ja meile on antud iseseisev töö. Kui iseseisvat tööd poleks antud, siis tõenäoliselt oleksin teinud mõnda oma tegevust - õppinud võib-olla homseks või teinud järgmiste tundide ülesandeid," sõnas Paide gümnaasiumi abiturient Bibi Loore Pilipenko.

Kooli streigijuht Eimar Veldre meenutas, et kolm aastat tagasi toimunud streigi lõpetamise tingimusena lepiti kokku tõsta aastaks 2027 õpetajate palk riigi keskmisele tasemele, mis prognoosi järgi on 2312 eurot. Teisipäevase hoiatusstreigiga tuletati tema sõnul seda kokkulepet meelde.

"Paari päeva pärast jätkuvad palgaläbirääkimised. Haridustöötajate liit ja haridusministeerium on taas laua taga, et see arutelu keskendukski sellele palgaküsimusele, mitte sellele, et ainuke lihtne vastus on, et raha ei ole ja isegi senti ei ole," ütles Veldre.

"Ma arvan, et Eesti riigis on täiesti mõistlik oma arvamust ka sellisel viisil väljendada. Kui õpetajad tunnevad, et sellisel streigil hoiatusstreigina on vaja oma mõtteid ja meelsust väljendada, siis see on igati õigustatud," lausus Paide gümnaasiumi direktor Margo Sootla.

Paide Gümnaasiumi palgal on üle 20 õpetaja, hoiatusstreigi tegi kaasa kümmekond. Õpetaja Aili Avi ütles, et hoiatusstreigi ajal pole õige rääkida ainult palgast, palju rohkem tuleks rääkida töö hulgast, mis õpetajal tuleb selle palga eest ära teha.

"See ei ole ainult, et lähen tundi ja teen. Enamus tööd tehakse ära enne tundi ja pärast tundi. Kui me suudame riigina teha seda, et me anname õpetajale töövahendid, mis on väärilised, siis me enam ei pea rääkima ka palgast. Me teeme praeguse palga sees lihtsalt liiga palju tööd," sõnas Avi.