Eleringi poolt Saaremaa kaardile joonistatud sinine joon on tekitanud saarlastes segadust juba mitu aastat. Tõsi, algselt oli neid jooni lausa mitu, aga nüüdseks on just see joon välja valitud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassiks.

"See läbib minu kinnistut ja jääb elumajast 300–400 meetri kaugusele. See on kindlasti häiriv. Olen küla nimel allkirju korjanud, aga nendega pole eriti arvestatud," ütles Tõnija küla elanik Eve.

Kokku on trassivaliku suhtes aastate jooksul tehtud 500 muudatusettepanekut ja kogu planeerimisprotsessile on kulunud juba 1,5 miljonit eurot. Kuressaares toimunud avalikul arutelul oli paljude jaoks jätkuvalt küsimus, miks peab sellist mastaapset õhuliini Eestist Lätti vedama läbi Saaremaa looduse. Elering loeb raha ja proovib riigile vajalikku Eesti-Läti ühendust odavalt saada, saarlased on aga mures oma kodude ja saare pärast.

"Jutuks ei võeta maakaablit ega merekaablit, mida võiks vabalt luua, aga see teema on kõrvale jäetud. Ma ei saa aru, miks ei taheta merekaabli peale mõelda, välja arvatud see, et öeldakse, et see on kallim," nentis Laimjala elanik Mikk.

"Majanduslikult kõige efektiivsem oleks, kui saame suure osa sellest õhuliinina. Selle jaoks planeering algatatigi. Elering ei ole Eesti-Läti neljanda ühenduse raames arvestanud ühegi meretuulepargiga," selgitas Eleringi välisühenduste arendusjuht Priit Heinla.

Otse läbi mere minemine ja Saaremaa külge ühe või kahe toetusalajaama rajamine oleks Heinla sõnul aga kallim.

Saaremaa vallavalitsus on varem kinnitanud, et Saaremaale saab lubada siiski ainult maakaablit või Saaremaa lõunaranniku alajaamast Lätti suunduvat merekaablit. Seetõttu lubab vald veel kord oma seisukoha planeeringumenetlusse esitada selle kuu jooksul.

"Alternatiividega ei arvestata! See on teerullipoliitika, mis rahvast häirib," lisas Mikk.