Lukas ja Helme jõudsid e-väljaannete käibemaksu langetamises vastandlikule arusaamale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

E-lugerid poeletil.
E-lugerid poeletil. Autor/allikas: ERR

Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) leiab, et e-väljaannete käibemaksumäära võiks langetada üheksa protsendini, et parandada nende kättesaadavust, samas kui rahandusminister Martin Helme (EKRE) hinnangul ei ole selleks põhjust, sest see suurendaks võimalusi pettusteks ja muudaks maksude haldamise keerukamaks.

Praegu kehtiv kord näeb ette, et üheksaprotsendilise käibemaksumääraga maksustatakse raamatuid, õppeks kasutatavaid töövihikuid ja perioodiliselt väljaantavaid trükiseid, välja arvatud reklaamile või erootikale ja pornograafiale keskendunud väljaanded, millele kehtib tavapärane 20-protsendiline käibemaks. Vähendatud maksumäära eesmärk on toetada traditsioonilise raamatu väljaandmist ja parandada selle kättesaadavust.

Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2019-2023 näeb ette, et analüüsitakse ja tehakse ettepanekuid ka e-raamatutele ja e-ajakirjandusele madalama käibemaksumäära kehtestamiseks.

Teema eest vastutab rahandusminister Martin Helme, kes valitsuskabinetile esitatava memorandumi kohaselt niisugust erandit ei toeta.

Helme teatab memorandumis, et tegu on pigem poliitilise otsusega, mistõttu pole ministeerium pidanud vajalikuks selle kohta väljastpoolt analüüsi tellida.

"Kuna maksuobjekt on sisuliselt elektrooniline teenus, millest üksnes teatud tingimustele vastav teenus oleks maksustatud vähendatud maksumääraga, siis sellise objekti määratlemine on keerukas. Selline maksustamisobjekt tekitab võimalusi pettusteks ja suurendab maksu administreerimise kulusid. Samas ei mõjutaks see oluliselt selle teenuse (e-väljaande) hinda," põhjendas Helme.

Lisaks tõi ta välja, et e-väljaanne on tavapärase maksumääraga maksustatuna soodsam kui paberkandjal väljaanne, sest müügikulud on väiksemad. Järelikult ei saa e-väljaannete hind probleemiks olla. Lisaks ei moonuta paber- ja e-väljaannete erinev käibemaksumäär ministri hinnangul konkurentsi, sest need ei konkureeri üksteisega ning e-väljaande lugemine eeldab selleks vajalikku tehnikat.

"Kui on eesmärgiks nii paber- kui ka e-väljaandeid maksustamise mõttes võrdselt kohelda, siis see väljenduks ka selles, et nii paber- kui ka e-väljaannete käibemaksumäär on standardmäär 20 protsenti. Juhul kui tulevaste õiguslike arengute või otsustajatele avaldatava surve tulemusena muutub võrdse maksumäära küsimus kriitiliseks, oleks paberraamatutele kehtestatava standardmäära tingimustes võimalik suunata tekkiv lisaraha eesti keele ja kirjanduse arengu jaoks prioriteetsetesse valdkondadesse – näiteks eestikeelse kirjanduse toetamine nii loome kui ka leviku mõttes (nt tõlkimine eri keeltesse), aga ka maailma väärtkirjanduse tõlkimine eesti keelde," sõnas Helme.

Ta märkis, et e-väljaannete vähendatud maksumäär suurendaks ka ettevõtjate halduskoormust, sest e-ajakirjandust saaks vähendatud käibemaksumääraga maksustada ainult sellises mahus, mis annab edasi paberajalehe või -ajakirja sisu ilma interaktiivsete lisade, näiteks videote, reklaamide ja muusikata. Selliste lisaväärtuste puhul oleks tegu juba standardmääraga maksustatava elektroonilise teenusega.

Muudatus tooks kaasa ka väiksema käibemaksulaekumise, näiteks tänavu väheneksid maksutulud ligi kahe miljoni euro võrra.

"Ettepanek on e-väljaannetele vähendatud käibemaksumäära mitte kehtestada," resümeerib Helme.

Lukas: sarnase sisu puhul pole erinev maksumäär põhjendatud

Kultuuriminister Tõnis Lukase hinnang on aga sootuks vastupidine: tema teeb oma memorandumis ettepaneku kehtestada e-väljaannetele vähendatud ehk üheksaprotsendiline käibemaksumäär.

Ministeerum leiab, et vähendatud käibemaksumäära kehtestamise eesmärk on toetada raamatute ja ajakirjandusväljaannete väljaandmist, avaldamist, kvaliteeti ja kättesaadavust lugejatele. Lukas viitab, et ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt on vähendatud käibemaksumäära eesmärk üldisemalt lugemust suurendada.

"Nii raamatute kui ka ajakirjanduse lugemisharjumus, nagu ka nende kättesaadavus ja neid levitavad meediumid, on digiajastul oluliselt muutunud, samas kui vähendatud käibemaksumäära õigustav lugemise suurendamise ja väljaandmise toetamise eesmärk on jäänud samaks. Seetõttu puudub mõistlik põhjendus kohaldada erinevaid käibemaksumäärasid sarnasele sisule, olenevalt sellest, kas seda sisu levitatakse elektrooniliselt või füüsilisel meediumil," lausub ta.

Lukase sõnul väheneb Eestis trükitud raamatu kättesaadavus, kuna tiraažid kahanevad ja seda kõige enam ilu- ja lastekirjanduse puhul. Kirjastusturu elavdamiseks ja suurendamiseks oleks vaja toetada kirjastajate huvi mitmes vormis raamatuid kättesaadavaks teha.

"Eestile kui e-riigile on oluline edendada Eesti kirjastamissektori ja -turu konkurentsivõimelisust ning väljaannete tänapäevast ja mitmekülgset kättesaadavust," põhjendas ta. "Eestikeelne kirjandus, ajakirjandus ja lugemine on eesti keele püsimajäämise garantii, olles üks rahvuskultuuri ja identiteedi tugitaladest. Lugemine on hariduse, keele ja kultuuri üks aluseid, mis on omakorda mõjutatud kirjastamissektori ja sellega seotud turu arengutest."

Kuna Eesti ajakirjandus- ja meediaturg ei ole kümne aasta jooksul kasvanud ning ebavõrdne maksupoliitika digitaalsete ja mitte-digitaalsete väljaannete vahel soodustab seda olukorda, siis tuleks Lukase hinnangul langetada ka digiväljaannete ja digisisu ostudele kehtivat käibemaksu.

"Kuigi eeldatavasti ei langeks elektrooniliselt levitatavate ajakirjandusväljaannete hind tarbija jaoks, jääb muudatusega senisest enam vahendeid ajakirjandusväljaannetel sisu tootmiseks. Meediaettevõtete liidu hinnangul on täiendavate vahendite arvelt võimalik ajakirjandusväljaannete sisu oluliselt parandada," põhjendas ta.

Erinevalt rahandusministeeriumi hinnangust leiab kultuuriministeerium, et digiajakirjanduse määratlemine maksuobjektina ei ole keeruline, sest ajakirjandusväljaandeid saab maksuhaldur mõistlikult tuvastada ja need määratlevad ennast ka ise selliste väljaannetena. Vähendatud määraga maksustavad tehingud oleksid näiteks digiväljannete perioodilised tellimused ja digitaalsel kujul artiklitele ligipääsu ostmise tehingud.

"Arvestades memorandumis kirjeldatud probleemipüstitust ja mõjusid kiita heaks ettepanek e-väljaannetele vähendatud maksumäära kehtestamiseks," teeb Lukas valitsuskabinetile ettepaneku.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: