Hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum oleks ettepaneku järgi edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta, teatas sotsiaalministeerium.

Kiik märkis, et kohalike omavalitsuste roll vanemliku hoolitsuseta jäänud laste heaolu tagamisel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

"Teades, et asendushoolduse valdkonnas on katmata vajadusi, on toetusfondi 3,9 miljonilise jäägi tekkimine eriti murettekitav. Seetõttu olen viimastel nädalatel kohtunud nii kohalike omavalitsuste kui valdkonna ekspertide ja vabaühendustega ning leian, et suund perepõhisele asendushooldusele on õige ja osapoolte vahel jagatud, kuid vajab rohkem tähelepanu ja toetust," selgitas Kiik ettepanekut hoolduspere toetuse suurendamiseks.

Jätkuvalt on tegemist toetuse miinimumi kehtestamisega ning iga kohalik omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas, arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järgselt.

Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse või tasu maksmisega.

Seadusemuudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil.

Eesti Linnade ja Valdade Liit ning mitu esindusorganisatsiooni on teinud ministeeriumile täiendavalt mitmeid ettepanekuid hooldusperedega seotud probleemide lahendamiseks, mis puudutavad näiteks sotsiaalsete garantiide, tasu ja toetuse, vajaliku tugivõrgustiku ja teenuste kättesaadavust ning perepõhise asendushoolduse süsteemi korrastamist ja hooldajate püsiva tugisüsteemi loomist.

Ministeerium töötab välja võimalikud lahendused ning esitab seejärel vastavad ettepanekud seaduse muudatusteks.

Riik eraldab kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks toetusfondi kaudu vahendeid.

2020. aastaks eraldati kohalikele omavalitsustele selleks 18,4 miljonit eurot, 2019. aastal ca 17,8 miljonit eurot ja 2018. aastal ca 16,8 miljonit eurot.

Möödunud aasta alguses oli vahendite jääk kohalikes omavalitsustes kokku 1,8 miljonit eurot, 2020. aasta alguseks oli see kasvanud juba 3,9 miljoni euroni.

2019. aastal eraldas riik näiteks Tallinna linnale vanemliku hooleta laste kasvatamisega kaasnevate kulude katmiseks 1385 eurot lapse kohta kuus, millest Tallinn eraldas asenduskodus olevale lapsele 385 eurot ja hooldusperes kasvava lapse kulude katmiseks 240 eurot kuus. Seda on ca 1000 eurot vähem, kui raha selleks antud.

Kokku jättis Tallinna linn eelmisel aastal kassasse seisma ligi miljon eurot, mille riik eraldas vanemlike hooleta jäänud laste toetuseks. See tõi hiljuti kaasa Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea Betina Beškina umbusaldamise Tallinna volikogus, mis aga kukkus läbi ning abilinnapea jäi ametisse.