Opositsiooni umbusaldusavaldus Tallinna abilinnapeale Beškinale kukkus läbi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1582877520000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Tallinna linnavolikogu opositsioonierakondade algatatud umbusaldusavaldus abilinnapea Betina Beškina vastu ei kogunud reedel toimunud hääletusel piisavalt poolthääli, mis tähendab, et Beškina jätkab ametis.

Umbusaldusavaldust toetas 79-liikmelises volikogus 33 saadikut. "Selleks, et umbusaldus leiaks toetust, on vaja vähemalt 40 linnavolikogu liikme poolthäält. Tänane hääletustulemus näitas selgelt, et Tallinna linnavolikogu usaldab abilinnapead," kommenteeris linnavolikogu esimees Tiit Terik, Beškina parteikaaslane Keskerakonnast.

Reedese linnavolikogu erakorralise istungi päevakorra ainsaks punktiks oli umbusaldusavaldus abilinnapea Beškina suhtes, mille esitasid eelmise nädala neljapäeval Tallinna linnavolikogusse kuuluvad Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna fraktsioonide liikmed.

Keskerakonna saadikud peale Teriku ja Toivo Tootseni, kes kumbki hääletusel ei osalenud, ei tulnud reedesele erakorralisele istungile kohale. Lisaks puudus ka kuus opositsioonisaadikut ja fraktsioonidesse mittekuuluvat volikogu liiget.

Umbusalduse ühe algataja, Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul sai umbusaldusavalduse ajendiks Beškina vastutusvaldkonnas kasutamata jäänud riigi antud raha vanemliku hooleta lastele paremate võimaluste loomiseks.

Eelmisel aastal andis riik Tallinnale vanemliku hoolitsuseta laste kasvatamiseks 1385 eurot lapse kohta kuus. Linn maksis asenduskodu lapse kohta 385 eurot ning hoolduspere lapse kohta 240 eurot. Kokku jäi nii aastas kasutamata miljon eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sotsiaalvaldkonna eest vastutav abilinnapea Betina Beškina ütles, et raha ülejääk tekkis seetõttu, et linn riigi antud rahale omalt poolt raha juurde pani.

"Tallinn on oma eelarvest panustanud kahe aasta peale kokku 1,3 miljonit ja kui me arvestame sellega, et riigi vahendid praegu on samas 900 000 eurot, siis kokkuvõttes see tähendab seda, et ilma linna panuseta kahel aastal oleks teenuse panustamisel olnud puudu hoopis 400 000 eurot," rääkis Beškina.

Beškina selgituste peale väljendasid volikogu liikmed valjuhäälselt pahameelt, kuid küsimusi nad talle esitada ei saanud, sest volikogu töökord ei näe seda ette.

"Juba riigi eraldatud vahenditest jäi suur osa kasutamata nii, et Beškina ajab natuke segast juttu. Ja Beškina eksib ka selles, kus ta väidab, et see riigi poolt eraldatud või see n-ö sotsiaalraha peab olema reserv sotsiaalvaldkonna jaoks, sest tegelikult selleks on linnal reservid olemas," kommenteeris Michal.

Toimetaja: Mait Ots, Tiina Jaakson, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: