Omavalitsused on hädas vanemliku hoolitsuseta lastele hoolduspere leidmisega
Eestis on ligikaudu 900 vanemliku hoolitsuseta last, kes on praegu asutusepõhisel hooldusel. Neile otsitakse hooldusperesid, et nad saaksid kasvada võimalikult normaalsetes tingimustes, aga tegelikkuses on üle Eesti praegu vaid 26 hooldusperet, kes oleksid valmis lapsi vastu võtma.
Karin on SOS Lasteküla pereema Lõuna-Eestist. Ta elab enda hoole all olevate lastega oma kodus tavalist pereelu, kuid juriidiliselt tähendab lasteküla asutusepõhist teenust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Omavalitsused aga soovivad, et hoolitsuseta lapsed oleksid pigem hooldusperedes ehk võimalikult tavalises peres.
Enne SOS Lasteküla pereemaks saamist oligi Karin hooldusvanem, kuid loobus sellest Lasteküla kasuks eelkõige tugivõrgustiku puudumise tõttu.
"Ma tundsin ennast üksikuna, puudus tugivõrgustik, turvalisus. Kui me võtame need katkise hingega lapsed, siis on neile turvatunnet vaja, aga samas on ka turvatunnet vaja neile, kes seda teevad," rääkis Karin.
"Endal oli vahepeal tunne, et ma hakkan murduma. Pigem oli see, et ma ei teadnud, kelle poole pöörduda, kellelt abi saada ja kust nõu saada," lisas ta.
Tähelepanelikud liiklejad on linnades märganud hoolduspereks hakkamise kampaaniaplakateid. See nii linnapildis kui ka internetis leviv kampaania on vajalik, sest hooldusperede leidmisega on hädas kõik omavalitsused.
2018. aasta seisuga oli asutusepõhisel hooldusel umbes 900 last, kellele soovitakse leida hoolduspere. Praegu on lapsi valmis vastu võtma kõigest 26 pere üle Eesti.
Eelmise aasta teises pooles hakkas Tallinna linn välja selgitama põhjuseid, miks hooldusperesid juurde ei tule.
"Üks asi, mille kindlasti võiks üle vaadata, on see, kas hoolduspere toetus on piisavalt motiveeriv ja abiks hooldusperele," leiab Tallinna sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna juhataja Raimo Saadi.
Hoolduspere toetuse võimalik suurendamine on omavalitsuste kätes. Riigilt ootab Tallinn aga jällegi tugiteenuste parandamist.
"Tihtipeale ei ole omavalitsusel ka mõistlik selliseid koolitusi ja abimeetmeid iseseisvalt välja arendada. See ongi mõistlik puhtalt efektiivsuse mõttes riigi tasandil teha, et hoolduspere, kes on kas Tallinnas või mõnes muus omavalitsuses, eriti kui me räägime väiksemast omavalitsusest, saaks võtta keskset abi," rääkis Saadi.
Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna nõunik Helen Jõks ütles, et hooldusperede süsteemis jõustusid üle-eelmisel aastal mitu muudatust.
"Esiteks, me lõimegi üleriigilise hooldusperede regsitri ja muutsime terve rea tegureid, mis võiksid kaasa aidata sellele, et neid peresid tekiks. See süsteem on kogu aeg arenemisel, aga me oleme ainult paari aasta jooksul saanud uues süsteemis tegutseda ja kindlasti on neid kohti, kus on võimalik peresid paremini toetada," rääkis Jõks.
Praegu käiv hooldusperede kampaania tõstab esialgset huvi hoolduspereks saamise vastu. Kuid huvi tundmisest hoolduspereks saamiseni on pikk tee.
Toimetaja: Merili Nael