Kui seaduse järgi on ettevõtjal kohustus esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse tekkimisest, siis justiitsministeeriumi ettepaneku järgi peatatakse tähtaja nõue alates 12. märtsist, mil vabariigi valitsus kuulutas välja eriolukorra. Seadusemuudatus kaotab kehtivuse kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest.

Minister Aeg ütles ERR-ile, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse peatamine on vajalik, et võimaldada ettevõtjatele hingamisruumi koroonaviirusest tingitud makseraskuste ületamiseks, ning eesmärk on hoida ära massiline pankrotiavalduste esitamine.

"Koroonaviiruse tagajärjel oleme olukorras, kus ettevõtjate makseraskused on tekkinud väga järsku. Tingituna eriolukorrast ei saa tarbijad osta ega tarbida ja ettevõtjad ei saa tavapärasel viisil müüa, tulu teenida, palkasid maksta. Ka tavapärased makseraskute ületamise võimalused – leida uus turg, teha uusi tooteid, otsida uusi kliente või ümber struktureerimine – ei ole valdavas osas täna võimalikud," selgitas Aeg.

Kui kehtiva seaduse järgi on ettevõtjatel kohustus esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse tekkimisest, siis paneks see ettevõtjad surve alla, sest otsustama peab kiiresti – kas esitada pankrotiavaldus, märkis minister ning lisas, et praeguses turuolukorras võib pankrotimenetlus kaasa tuua ettevõtja varade müümise kehvades turutingimustes, mis on kahjulik nii võlgnikule kui võlausaldajatele.

"Selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ning kasutada ka riigi pakutavaid abimeetmeid, on neil vaja tavapärasest rohkem aega, mida eelnõu pakub," põhjendas Aeg.

Kehtib kõigile ettevõtjatele

Vaatamata sellele, et eelnõu eesmärk on kergendada koroonaviiruse leviku ja liikumis- ja tegevuspiirangute tagajärjel raskustesse sattunud ettevõtjate elu, hakkab muutus kehtima kõigi ettevõtjate jaoks.

Aegi sõnul kaaluti eelnõu väljatöötamisel eritingimuste seadmist, näiteks tingimust, et makseraskused peaksid olema tekkinud seoses koroonaviirusest tulenevate mõjudega.

"Eritingimuste kehtestamisest loobuti rahvusvaheliste maksejõuetuse ekspertide hinnangutele tuginedes ja kaalutlusel, et selliseid tingimusi on keeruline hinnata, need tekitaks vaidlusi ja suureneks kohtute koormus," lausus Aeg.

Samas võib seadusemuudatus tunduda ebaõiglane võlausaldajatele, kelle esitatud pankrotiavaldust ei võta kohus eriolukorra ajal ja kaks kuud peale seda menetlusse.

Aegi sõnul ei tähenda seadusemuudatus seda, et võlausaldajatel ei ole õigust oma nõude rahuldamist nõuda.

"Kuigi muudatuse mõju võlausaldajatele on ühelt poolt piirav, sest nad ei saa sellel perioodil võlgniku suhtes pankrotiavaldust esitada, ei too muudatus kaasa seda, et võlausaldajal ei ole õigust oma nõude rahuldamist nõuda. Ettepaneku eesmärk on toetada ettevõtjaid, et neil oleks võimalik tegevusega jätkata ja leida võimalused võlausaldajate nõuete täitmiseks," ütles Aeg.

Aeg tõi näiteks, et nii-öelda pankrotivabal ajal on ettevõtjatel võimalik osutada teenuseid interneti teel, taastada majandustegevus pärast eriolukorra lõppemist ning kasutada riigi poolt pakutavaid abimeetmeid.

"Ettevõtjad, kellel puuduvad väljavaated ka pärast eriolukorra lõppemist oma majandustegevuse taastamiseks ja jätkamiseks, peaksid esitama pankrotiavalduse. Seda õigust neilt eelnõu kohaselt ära ei võeta," märkis Aeg.

Kui palju ettevõtjaid muudatus puudutab, on Aegi sõnul keeruline hinnata, sest see sõltub sellest, kui kaua eriolukord kestab ja kui suureks kujunevad ettevõtjate raskused.

Eelnõu on kavas heaks kiita vabariigi valitsuse neljapäevasel istungil ja esitada seejärel riigikogule, ütles Aeg.

Eelnõu järgi ei puuduta muudatus vaidlusi töötasu hüvitise üle.