Tööandjad esitasid valitsusele ettepanekud kriisist väljumiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Arto Aas
Arto Aas Autor/allikas: ERR

Tööandjate keskliit esitas valitsusele seitse soovitust, kuidas koroonaviiruse põhjustatud majanduskriisist edukalt väljuda.

Tööandjate keskliit tõdeb, et Eesti ja kogu maailm on sügava majanduskriisi lävel, mille mõjud on tunda ilmselt ka pärast seda, kui koroonaviiruse levik on kontrolli alla saadud.

Majandusmõjude leevendamiseks ja riiklike meetmete kujundamisel on tööandjate hinnangul vaja vaadata suut pilti, milles on võrdselt tähtsad nii töötajad, tööandjad kui ka riigi kui terviku käekäik.

Praegu veel võitleb Eesti eelkõide meditsiinilise kriisiga, et säästa oma inimeste tervist ja hoida ära viiruse veelgi laialdasem levik. Sellele järgneb tööandjate sõnul aga oluliselt pikem majanduskriis, mille mõju inimeset elukvaliteedile ei tohi alahinnata.

Ettevõtjad esitasid valitsusele seitse soovitust kriisist edukaks väljumiseks:

  • Olulise mõjuga tööandjate toetamine fookusesse. Toetuste põhifookus suunata suurtele tööandjatele, kelle toimetulekust enim sõltub nii töötajate toimetulek kui maksutulud. Need ettevõtted on ka olulised eksportöörid ja kelle ümber koondub terve ökosüsteem ning nende kadumine tõmbab paratamatult kaasa sadu ja tuhandeid väike-ettevõtteid koos töötajatega. Riik peaks olema valmis ka erakorralisteks rätseplahendusteks (nt otsetoetused, osaluste ajutine omandamine). 2018 aastal maksis 5% suurimatest ettevõtetest 93% maksudest ja pakkus tööd 67% töötajatest.
  • Kiireloomuline abi kõige enam kannatanud sektoritele. Riigi kiireloomulised meetmed peavad keskenduma likviidsuse soodustamisele, toetama tööhõivet ja leevendama esimest šokki kõige enam kannatama saanud sektorites. Toetuste tingimused peavad sobima ka suurtele tööandjatele, kellest sõltub suurem osa riigi maksutuludest.
  • Riigi toetusmeetmete jätkusuutlikkus. Riik peab tagama, et kriisiabi jätkub ka aasta suvel ja teisel poolaastal, sest paljudes sektorites (näiteks tööstus, ehitus) jõuab tõeline kriis kohale mõne-kuulise viiteajaga. Riik ei saa kõiki ressursse esimestel kuudel ära kulutada.
  • Kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Meil peab olema selgelt sõnastatud kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Esimesel võimalusel tuleb kaotada piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele ning naasta tavalise elukorralduse juurde.
  • Pikaajaline ja terviklik vaade. Riigil peab tekkima pikaajaline plaan (vähemalt kaks aastat), kuidas peale pandeemiast väljumist majandust, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja tööhõivet toetada (nt paindlikum tööõigus). Selle plaani koostamisse tuleks kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja majanduseksperte.
  • Riigisektori eeskuju ja struktuursed reformid. Järsult kukkuva majanduse ja maksulaekumiste taustal peab ka riik ise läbi viima vajalikud struktuursed reformid avalikus sektoris ja seadusandluses. Kriisi ei saa lasta raisku minna ning kogu koormus ei saa jääda erasektorile. Halduskoormuse vähendamine laseks ettevõtjatel tegeleda efektiivsemalt lisandväärtuse tootmisega ja võimaldaks avaliku sektori töötajate arvu vähendada.
  • Tasakaal võetud kohustuste ja võimaluste vahel. Riik peab tagama kriisi ajal enda maksevõime ja likviidsuse, käituma erasektoriga heatahtlikult ja pikaajalist kasu silmas pidades. Samuti aitavad targalt ajastatud riiklikud investeeringud tasakaalustada järsult kukkunud nõudlust. Praegu tasuks loobuda kulukate pikaajaliste lisakohustuste võtmisest, mis pole otseselt seotud kriisi negatiivsete mõjude leevendamisega.

Müller: praegu tuleb enim toetada inimeste ja ettevõtete toimetulekut

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul tuleks praegu majanduse toetamisel keskenduda sammudele, mis aitavad vahetult inimestel ja ettevõtetel kriisiga toime tulla.

Tema sõnul on tähtis keskenduda lühiajalise ja kõige pakilisema toetuse andmisele.

"Majandust saab teoreetiliselt toetada väga erineval moel. Aga kontrollküsimus valikute tegemisel on, kas see aitab kohe ja praegu. Praegu on A ja O toetada inimesi ja ettevõtteid selles, et nad kriisiperioodil hakkama saaksid," ütles Madis Müller, kes osales teisipäeval riigikogu rahanduskomisjoni istungil.

"Me ei tea, kaua piirangud võivad kesta, aga teame, et suur osa inimesi ja ettevõtteid on saanud tugevalt pihta. Seetõttu on äärmiselt oluline praegu keskenduda sellistele majanduse toetamise sammudele, mida saab kiirelt astuda ja mis mõjuvad kiirelt," lisas ta.

Majanduse kriisijärgsele taastamisele suunatud täiendava valitsuse toe vajadus ja sisu sõltub Mülleri sõnul sellest, kui kaua piirangud kestavad. See aga on praegu selgusetu.

"Seetõttu ei ole mõistlik pikema vinnaga otsuseid praegu kiirustades langetada," tõdes Müller.

Mülleri sõnul võiks toetuse andmisel kriteerium olla see, et toetus on hästi sihitud ja ajutine nii, et kriisi taandudes saaks majandus jälle normaalselt toimima hakata. Samuti oleks tema hinnangul sobilik, kui kriisiperioodi toetustel oleks võimalikult laiapõhjaline ühiskondlik toetus.

Mülleri soovitused tuginevad majandusstsenaariumitele, mida Eesti Pank tutvustas 25. märtsil. Kui eriolukorrast tulenevad piirangud leevenevad näiteks mai alguses, võib Eesti majandus keskpanga hinnangul kahaneda kuus protsenti. Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14 protsenti.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: