Räim kirjeldas haiguse kulgu ja seda, kuidas ta Saaremaalt helikopteriga Tallinna ravile toodi. "Olin paar päeva kunstlikus koomas, täiesti augus. Aga mul ei olnud raske, olin kindlates kätes Eesti mõistes parimas haiglas parimate aparaatide all," rääkis Räim pisaraid tagasi hoides. "Aga kindlasti oli raske perel, õdedel-vendadel, sõpradel. Neil oli raske. Mul ei olnud." ütles ta pisaraid tagasi hoides.

Mõned päevad tagasi tuli Räim koomast välja ja paraneb vaikselt. "Olen siin päris mitu päeva olnud ja arstidega rääkinud, ega keegi täpselt midagi ei tea. Võib-olla minu kahjuks rääkis see, et liiga tugev organism," arutles ta. "Kui oleks olnud tavaline või nõrgem inimene, kui ma poleks näiteks diivani pealt püsti tõusnud, et vetsu minna, oleks juba esimene kell löönud ja oleks asi edasi liikunud."

"Iga päevaga läheb paremaks," jätkas ta. "Olen praegu üksinda tavapalatis. Kõige tähtsam on see, et tundub, et ükskõik, mida see asi võis kahjustada, siis vähemalt mu naljasoont see ei kahjustanud, 1. aprillil viskasime sõpradega nalja."

"Proovid on praegu kõik korras, lihtsalt otsime lahendusi, kuidas kõige ökonoomsemalt saarele tagasi saada. Pean veel kaks nädalat olema karantiinis," lisas Räim.

Räim rõhutas, et tahtis intervjuud anda seetõttu, et talle ei meeldi, kui liigselt hirmu külvatakse. "Ma arvan, et ta on samasugune haigus nagu paljud teised, lihtsalt me teame temast natuke vähem," mõtiskles Räim. "Mõnest ta läheb lihtsamini ja mõnest raskemini üle. Aga üks on kindel – inimesed ei tohi kaotada valvsust. Ja ma väga loodan, et üksteisest hoolitakse rohkem. Et ei juhtuks seda, et keegi on üleolev. On vaja hoolivust ja valvsuse mittekaotamist. Ta on kaval haigus."