Eesti hakkas koostama kriisist väljumise kava ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna vanalinn eelmisel suvel.
Tallinna vanalinn eelmisel suvel. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikantselei juhitav planeerimisgrupp hakkas koostama COVID-19 kriisi läbimise ja väljumise strateegia koostamist. Plaani esimese versiooni tutvustus valitsuskomisjonile on planeeritud 14. aprilliks.

Plaani välja töötav planeerimisgrupp moodustati 27. märtsil ning peab lisaks koostamisele koordineerima ka selle elluviimist ja uuendamist. Strateegia on pidevalt täienev, lähtub kõige uuemast statistikast ning varem rakendatud meetmete mõjust.

Strateegia juurde kuulub ka viiruse levikuga seotud mõjude seiramise ja tegevuste planeerimise juhtimislaud, mis aitab teha teadmispõhiseid otsuseid ning toetab pikaajalisemate strateegiliste valikute tegemist.
Väljumisstrateegial on neli eesmärki. Iga eesmärgi juures tuuakse välja olulisemad operatsiooniliinid:

  • Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis: viiruse leviku pidurdamine ja tervishoiusüsteemile mõju leevendamine nii lühi- kui pikaajalises vaates, samuti kriisiaegne ja –järgne elanikkonna vaimse tervise toetamine. Nende eesmärkide täitmisesse panustab ka COVID-19 tõrje teadusnõukoda;
  • Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine: eriolukorra piirangutest tuleneva mõju vähendamine inimeste igapäevasele hakkamasaamisele. Sealhulgas töötatakse inimeste sissetulekute vähenemise, töötuse ja hariduse küsimustega;
  • Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõime kestmist: piirangutest tuleneva mõju vähendamine ettevõtetele ja majanduse konkurentsivõimele;
  • Tagada riigi toimimine: elutähtsate kaupade varu, teenuste pakkumise ning eriolukorraga kaasnevate piirangute järgimise tagamine ning pingete konfliktideks koondumise ennetamine ühiskonnas.

Planeerimisgruppi juhib riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago. Riigikantseleist kuuluvad sinna veel sinna Eili Lepik ja Ott Karulin riigikantselei strateegiabüroost, Lauri Luht riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost, Hannes Krause valitsuse kommunikatsioonibüroost ja riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Lisaks riigikantselei töötajatele kuuluvad planeerimisgruppi sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar, siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd ja statistikaameti peadirektori asetäitja Kaie Koskaru-Nelk.

Töö käigus küsib planeerimisgrupp sisendit ja kaasab teisi asjakohaseid ministeeriume, organisatsioone või eraisikuid.

Kava esimene versioon avaldatakse pärast valitsuskomisjonile tutvustamist aprilli keskpaigas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: