Otseselt ühtki konkreetset asja, mis Keldrimale kirstunaelaks oleks osutunud, ei olnud, kuid asju, mida talle ette heideti, oli erinevaid ja pika aja jooksul kogunenud, selgitasid ERR-ile otsuse tagamaadega kursis olnud inimesed.

Keldrimale heideti ette, et tema juhitav amet on jäik ja aeglane ehk kiireid ja paindlikke lahendusi olukordadele ei leitud. Asutus oli stagneerunud, jäädes kinni mustritesse, mis olid aktsepteeritavad 15-20 aastat tagasi.

Abilinnapea Betina Beškina, kellele Keldrima allus, pidas oma ameti juhiga korduvalt vestlusi, kuid muutusi ei tulnud.

Keldrimale heideti ette tervet rida vajalikke arenguid, mis ei liikunud vajalikus tempos, viimase näitena linna eelarvesse seisma jäänud puuetega laste tugiisikutele mõeldud raha, mille kasutamisest oli Keldrimaga juttu tehtud juba eelmise linnavalitsuse koosseisu ajal, kuid aasta jooksul ei võtnud tema juhitav amet midagi ette, et olukorda muuta ja lahendusi leida, et ilma seadusaktita raha seaduslikult abivajajateni jõuaks.

Selliseid takerduma jäänud asju oli teisigi, kus Keldrima ei saanud oma asutuse ja protsesside juhtimisega enam efektiivselt hakkama, kannatas ka koostöö linnaosavalitsuste sotsiaaltöötajatega.

Kokkuvõttes oli tema vabastamisel tegemist pigem olukorraga, kus inimene oli vaatamata energilisele algusele ja Tallinna sotsiaalsüsteemi ülesehitamisele 25 ametisse jäädud aastaga valdkonna piduriks kujunenud. VIimase arenguvestluse tulemusel sai Keldrima aru, et aeg on lahkuda ja esitas ise lahkumisavalduse.

Keldrimale määrati nelja kuu hüvitis, mis on tingitud pikast tööstaažist ja teenetest linna ees. Tema viimane tööpäev on 8. aprillil.

Eelmine sotsiaalvaldkonna abilinnapea, praegune riigikogu liige Tõnis Mölder ütles ERR-ile, et hooldusperede temaatikast oli tal Keldrimaga juttu 2019. aasta alguses, mil selgus, et raha on kasutamata.

""Kindlasti oli selle aja jooksul teemasid, kus minu nägemus erines ameti juhataja omast, kuid see on keeruka valdkonna puhul ka loomulik. Täpsemalt oli minu ametiajal juttu erinevatest riigi poolt eraldatud rahalistest vahendidest, kus olid võrreldes teiste Eesti omavalitsustega Tallinnas suuremad jäägid. Toona pidasin ametiga nõu ning palusin ettepanekuid, et raha jõuaks abivajajateni ning et vastavad meetmed töötataks välja," meenutas Mölder. "2019. aasta märtsikuiste riigikogu valimiste järgselt asusin tööle aga riigikogusse ja seetõttu ei tea ka, kuidas teemaga edasi ametis tegeleti."

Muidu oli tal Vahur Keldrimaga enda sõnul konstruktiivne koostöö ning Keldrima pikaajaline panus valdkonda on hinnatav.

Vahur Keldrima ise oma lahkumise asjaolusid kommenteerida ei soovinud.

ERR-ile teadaolevalt on Tallinn hädas mitme taasiseseisvumise ajal alustanud ja tooli soojendama jäänud pikaajalise juhiga, kel pole enam huvi ega valmidust oma valdkonda edasi arendada.