Marin ütles Soome rahvusringhäälingu Yle saates "A-studio", et koroonaviiruse epideemia erinevates Soome piirkondades stabiliseerub, mistõttu ta ei usu, et piiranguid oleks vaja pikendada.

Soome eraldas Uusimaa maakonna ülejäänud riigist 27. märtsil. Lubatud on vaid hädavajalik ametialane liikumine maakonda ja sellest välja. Ennenägematu liikumiskeeld puudutab 1,7 miljonit inimest ehk ligi kolmandikku Soome elanikkonnast.

Soomes koroonaviiruse tagajärjel 42 surnut, 82 patsienti intensiivis

Soomes oli neljapäeva seisuga uue koroonaviiruse tagajärjel surnud 42 inimest, ööpäevaga lisandus kaks surmajuhtumit, teatas tervishoiu- ja sotsiaalamet (THL).

Koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 244 patsienti, kellest 82 on intensiivraviosakonnas. Ka kolmapäeval oli intensiivis 82 patsienti.

THL-i andmetel on Soomes 2605 kinnitust leidnud koroonaviirusesse nakatumist, neist 118 on uued juhtumid.

Koroonaviiruse tõttu on Soomes sundpuhkusel üle 100 000 töötaja

Koroonaviiruse kriisi tõttu on Soomes sundpuhkusele saadetud juba üle 100 000 töötaja, teatas kolmapäeval majandus- ja tööministeerium.

Lisandunud on ka 14 000 uut töötut.

Ministeeriumi sõnul lisandus teisipäeval pea 5000 sundpuhkusele saadetud töötajat ning 1300 uut töötut.

Tööjõu vähendamise läbirääkimisi peetakse kokku 386 000 inimese osas. Üle 20 töötajaga ettevõtteid, mis on alustanud neid läbirääkimisi, on umbes 4300.

Tegelikkuses on sundpuhkusele saadetud töötajate arv veel suurem, sest majandus- ja tööministeeriumi statistikas kajastuvad vaid vähemalt 20 töötajaga ettevõtete andmed.

Kolmapäeval andis ulatuslikust töötajate sundpuhkusele saatmisest teada tehnoloogiaettevõte Wärtsilä, mis astub selle sammu ühtekokku 3130 töötaja suhtes. Sundpuhkusele saadetakse umbes 2000 Marine Business töötajat ning 640 Energy Business töötajat, lisaks 490 tugiteenuste töötajat. Sundpuhkusele saadetutest umbes 80 protsenti töötab Vaasas.

Sundpuhkuse pikkus võib Soomes tegevusalade kaupa erineda, maksimaalselt võib ühe inimese sundpuhkus kesta 90 päeva.

Soome valitsus esitles kolmapäeval ajaloolist 4 miljardi euro suurust lisaeelarvet. See hõlmab muu hulgas tervishoiu lisarahastust 600 miljoni euro võrra, ettevõtlustoetusi miljardi euro jagu ning sadu miljoneid eurosid ka sotsiaal- ja toimetulekutoetusteks eraisikutele.