Eurovisiooni ärajätmine on ehe näide sellest, kuidas hoolimata infotehnoloogilisest võimekusest elavad paljude struktuuride juhid üle-eelmises sajandis. Ajal, mil kogu Euroopa oleks vajanud midagi ühist ning hääletustuludele oleks oi millist heategevuslikku rakendust, jäeti see võimalus kasutamata.

Tehnoloogiliselt oleksid võinud artistid esineda kasvõi oma köögist ja seda vägagi kvaliteetse produktsiooniga. See oleks olnud teistmoodi elamus, kuid võib-olla kõige tähenduslikum Eurovisioon oma toimumise ajaloos.

Teeme sügisel

Eesti toimumiskohtade broneerimisraamatud on sügiseks pungil täis kevadest edasilükatud ja sügisel toimuvate sündmuste tellimusi. Siin on vähemalt kolm "aga". Publikule aega ja raha juurde ei tule ja enda jagamine sügisel kõikide sündmuste vahel saab olema keeruline, pealegi ei teata, kaua kestab eriolukord ning kui kiiresti taastub inimeste julgus taas rahva sekka minna.

Teiseks peab vähemalt konverentside puhul kogu sisu uuesti looma, sest praeguseks planeeritud sõnumid on sügisel kasutud. Kolmandaks, kas me oleme kindlad, et lõppeks on kõik senised sündmused üldse vajalikud?

Nüüd ja praegu

Hiljuti otsustasime järjekordse hiliskevadise konverentsi saatust. Kui kuu aega tagasi oleks tulnud otsus, et teeme ikka, kaks nädalat tagasi oleks otsus olnud, et lükkame sügisesse, siis viimaks otsustati, et teeme kohe ja virtuaalselt. Sest selles sektoris on just praegu vaja ideid ja informatsiooni, suhtlust saatusekaaslastest kolleegidega.

Sundpuhkustel ja kodukontorites töötajad vajavad tunnustust ja innustust. Üleöö põhitöö kõrvalt kodukokkadeks ja õpetajateks saanud soovivad vahelduseks kultuurielamust. Jah, juba toimuvad virtuaalkonverentsid, verandakontserdid ja muuseumituurid veebis, kuid seda kõike võiks olla palju rohkem. Kui kaheldakse, et virtuaalmaailmas ei saa mõnusalt suhelda, siis keskmine eestlane on ilmselt võrgus palju aktiivsem suhtleja kui näost näkku olukordades.

Räägime rahast

Virtuaalseks muutumisel ollakse muidugi väga ettevaatlikud. Oodatakse, et partnerid töötaksid miinumumtasu eest või mis veel parem, õhinapõhiselt. Teenusepakkujatele pakutakse võimalust "ennast uutes oludes tõestada", soodsaima pakkumise leidmiseks tehakse igal võimalusel hange.

Sõnum klientidele oleks, et palun võimaldage kvaliteeti nagu te võimaldate seda tavaoludes. Kasutage samu professionaalseid partnereid, kes on teid toetanud ka tavaoludes.

Sündmuste korraldajad on uue reaalsusega kohanenud vahest kõige kiiremini ja suudavad pakkuda elamust, mis pole kuidagi "odavam". See on teinud korraldajad samuti ettevaatlikuks. Kardetakse, et virtuaalses sündmuses pole nii palju finantse kui tavasündmuses. Aga teisalt on mõned kulud madalamad ja mingeid kulusid pole sootuks.

Tulude poolelt võib virtuaalse sündmuse osalejaskond olla piiramatu. Nimekaid esinejaid kaasata on lihtsam. Ka toetajatele võib virtuaalkeskkonnas pakkuda palju ägedamaid väljundeid kui tavasündmusel.

Hübriidne tulevik

Kõlab arvamusi, et paljud valdkonnad ei taastu samasuguseks nagu enne kriisi. Näiteks ei paista põhjusi miks konverentsidel peaks alati füüsiliselt kohal käima kui virtuaalne osalemine võimaldab sama kogemust: saada info, kohtuda soovitud kaasosalejatega, kuulata inspireerivat sõnumit, saada osa sponsorite pakkumistest jne.

Võib-olla oleks mõtteharjutusena kasulik kujutleda, kuidas peaksid sündmused toimuma, kui kriis kestab kaua? Hoidku selle eest, muidugi. Olümpia lükati edasi, aga virtuaalne 100 meetri jooks maailma parimate osavõtul oleks huvitav. E-mängude jaoks on virtuaalmaailm tavaolustik ja see köidab miljoneid. Kuidas seda kogemust ja elamust paljundada teiste valdkondade sündmustesse, on huvitav ja võimalusi avardav küsimus.

Muidugi elame me usus, et kõik taastub kiiresti ja konverentsid ning festivalid toimuvad sügisel tavapärasel moel ja see ongi vahva, kuid praegu vajame võib-olla nende väiksemaid, kuid võib-olla hoopis suuremaid virtuaalseid teisendeid.

Head teerajajad on olnud Education Nationi rahvusvahelised virtuaalseminarid, keskkonnaagentuuri virtuaalne kliimakonverents ja sündmusturundusagentuurides ettevalmistamisel olevad motivatsioonisündmused.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.