ERR Krimmis: eestlased püüavad oma keelt ja kultuuri säilitada nii Ukraina kui ka Vene võimu all ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestlaste kogukondi on üle maailma palju, üks neist Krimmis. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas õnnestub neil nii Ukraina kui ka Venemaa võimu all oma keelt ja kultuuri säilitada.

19. sajandi keskel asus Krimmi elama 2000 eestlast ja nad rajasid sinna viis asulat. Praeguseks on neist alles vaid üks, kus võib veel kuulda eesti keelt.

Krasnodarka küla asub Simferopolist 120 kilomeetri kaugusel. Külas on isegi oma väike muuseum Eesti Tare.

"Kõik eestlased olid rikkad ja kõik need rikkad eestlased saadeti välja. /.../ Ja suurem jagu, 16 meesterahvast represseeriti siit külast hoopis ära ja lasti maha. Keegi ei jäänud ellu. 16 peremeest, kes olid kõige tugevamad," rääkis Krasnodarka küla elanik Rita Kadilkina (Kuusk).

2014. aastani oli Krasnodarka nooremal põlvkonnal võimalus oma esivanemate emakeelt õppida.

"Kohalikele lastele, kel on eesti juured, organiseeriti eesti keele kursused. Need kursused olid nii populaarsed, et seal käisid ka Krimmi tatarlaste, ukrainlaste ja venelaste lapsed. Neile meeldis väga, kuidas õpetasid õpetajad Eestist. Ja nemad käisid nagu lähetuses, üheks-kaheks aastaks," ütles Krimmi eestlaste esindaja Olga Skriptšenko-Salman.

Skriptšenko-Salmani sõnul elab praegu Krimmis umbes 5000 eesti juurtega inimest. Eestlasteks nimetavad end neist 350.

Sevastopoli sümbol on Amandus Adamsoni "Uputatud laevadele monument". Aga eestlased elavad seal ka praegu. Sevastopolis on oma Eesti selts, kuhu kuulub mõnikümmend inimest, neist enamik pensionärid.

"Arvestades seda väikest liikmete arvu ja et need on peamiselt eakad inimesed, siis kõige suurem ja valulikum kaotus on meie jaoks see, kui lahkuvad eestlased, kes räägivad veel eesti keelt," tõdes Sevastopoli Eesti Seltsi esimees Erich Kalling.

Aga on ka head uudised. Kui mõni aasta tagasi hakkas Krasnodarka Eesti Tare katus läbi laskma ja Krimmi eestlastel endil raha remondiks ei jätkunud, said nad teada, et head inimesed pole maailmast kuhugi kaudnud.

"Meid aitas europarlamendi saadik Jaak Madison, kes kuulutas üle Eesti Vabariigi korjanduse. Ja seal on meil palju sõpru. Kokku tuli 4000 eurot, mida oli vaja, et katus ära remontida. Ja jäi veel raha üle fassaadi remondiks. Erich Kalling tõi kure ja pani selle ise maja katusele ja nüüd see kurg toob meile Eesti lapsi. Äsja saime täiendust - Polina Pronina sünnitas tütre," rääkis Skriptšenko-Salman.

Pronina õppis kaks aastat Tartus eesti keele õpetajaks, aga ei lõpetanud ja pöördus tagasi Krasnodarkasse.

"Mina näiteks tahan, et minu laps õpiks eesti keelt. Ja ma loodan, et tuleb eesti keele õpetaja ja meie lapsed õpivad eesti keelt, sest neil on väga huvitav," ütles ta.

"Elu läheb edasi ikka. Need väikesed lapsed annavad elu rohkem teiste elule. Tahaks näha neid kõiki, kuidas nad kasvavad," ütles Rita Kadilkina.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: