"See dokument on koostamisel ja see kasvab. Me räägime kümnetest eri valdkondadest, riskistsenaariumitest, mõõdikutest, mille alusel otsustada. Algne variant oli paari-kolmekümne lehekülje ringis, täna (teisipäeva) õhtul oli see 40 lehte. Poolikut dokumenti ei ole mõtet lauale lüüa," ütles Kiik, kelle sõnul on praegu "küsimus detailides".

"Kultuurielu korraldamine, avalikud üritused, kas peaks lähenema kogu Eestile tervikuna või peaks vaatama konkreetse maakonna nakkusnäitajaid. Kui me ütleme, et ühes maakonnas on üritused lubatud või kaubanduskeskused avatud, siis kogu Eesti sõidab sinna maakonda kokku. /.../ Samamoodi, millised on uues normid leevenduste puhul – kas näiteks koolides või avalikel üritustele peaksid olema isikukaitsevahendid, kui palju võib inimesi korraga koguneda," loetles Kiik.

Plaanilist ravi hakati teisipäevast järk-järgult taastama. Järgmised leevendused puudutavad tõenäoliselt üritusi ja kaubanduskeskusi, ütles Kiik.

"Järgmises faasisi me räägime tõenäoliselt vabas õhus huvitegevustest; toimingutest, mis on seotud noorte või lastega. Samamoodi räägime ilmselt kaubanduskeskustest. Küsimus, mille üle käib arutelu, on, et kas peaks avama kõik need poed korraga. Ma ise arvan, et peaksime lähtuma sellest, et kinod ja vaba aja veetmise kohad peavad jääma mõnevõrra kauem kinni kui näiteks lemmikloomakauplus või muud tarvilikud poed. Ja ka seal peab otsustama, mis on seal norm – näiteks kas riidekaupluses on lubatud kohapeal riideid proovida," rääkis Kiik.

Korraga piiranguid ära ei kaotata ning tähtis on õige järjekord, nentis Kiik. Piirangute järk-järguline kaotamine kestab tõenäoliselt läbi kevade ja suve. Selge on see, et mais-juunis peab arvestama, et suurüritused, sealhulgas rahvarohked jaanituled, ei toimu ning igal juhul peab säilitama ettevaatlikkuse.

"Selgelt tuleb eristada maikuus lubatud asju ja juulis-augustis lubatud asju. Täna langetada otsust, mis on juulis-augustis lubatud, on ilmselt ennatlik. Kui me räägime suurtest, rahvusvahelistest üritustest, siis seal tulevad mängu muud takistused, ja need jäävad ilmselt kõige lõppu, aga kodumaised väiksemad üritused, erinevad ettevõtluspiirangud, need me saame laias laastus suve keskpaigaks ära leevendada," rääkis Kiik.

"Kui me räägime suurtest jaanituledest, siis sel aastal tuleb meil olla märksa ettevaatlikum. Ma arvan, et seal aastal on väga suur vahe mai-juuni ja juuli-augusti vahel. Mais ja juunis tuleb nii riigil kui rahval olla mõnevõrra ettevaatlikum," lisas minister.

Eriolukorda suure tõenäosusega pikendatakse

Kiige sõnul on hetkeseisuga tõenäoline, et eriolukorda pikendatakse neljapäevasel valitsuse istungil.

"Eriolukorra pikendamine on hetkeseisuga (teisipäeva õhtu - toim.) tõenäoline, sest me peame arvestama sellega, et pandeemia levik on mõnevõrra küll pidurdunud, kuid seda ei ole pidama saadud üheski riigis. Eesti peab olema igasuguste piirangute leevendamise osas ettevaatlik ja seetõttu on eriolukorra pikendamine mõistlik valik," põhjendas Kiik, ning lisas, et tõenäoliselt on pikendamine neljapäeval valitsuse istungil päevakorras.

"Tõenäoliselt, nagu on välja öeldud, on see maksimaalselt kuu aega korraga, aga on argumente, et see võiks olla mõnevõrra lühem periood," märkis Kiik, kelle sõnul on juttu olnud ka kahest nädalast.

Kiige sõnul on tänaseks kaardistatud ka viiruse Eestisse jõudmine ning mõnevõrra üllatuslikult toodi koroonaviirust kõige rohkem kaasa Austriast. Viirus toodi Eestisse saja inimese poolt, kellest 30 tuli Austriast, 20 Itaaliast ning ülejäänud 50 jagunesid erinevate riikide vahel, mida oli kokku 20, ütles Kiik.