Kõige keerukamat koroonaravi on vajanud 32 inimest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PERH/ERR

Epideemia algusest alates on Eestis vajanud juhitavat hingamist kokku 32 patsienti, kaks kolmandikku neist patsientidest on olnud ravil Põhja-Eesti regionaalhaigla intesiivravi osakonnas. Kuigi koroonapatsientide ravi on laias laastus sama, on see tohtrite jaoks füüsiliselt kurnav, sest kasutada tuleb maksimaalset kaitsevarustust. Seda pole seni vaja läinud ka igapäevaselt nakkushaigeid ravinud arstidel.

"Meil on haigeid, kes on olnud üle kuu aja osakonnas ja on olnud ka üks haige, kes kolme päevaga sai intensiivravi osakonnast välja. Tegu oli noorema mehega," rääkis PERH-i intensiivraviarst Hans-Erik Ehrlich "Aktuaalsele kaamerale". Kaks päeva oli intensiivravi osakonnas ka autoõnnetusse sattunud laps. Tema vajas ravi trauma, mitte COVID-19 tõttu.

Keskmiselt on haiged intensiivravi osakonnas olnud kaks nädalat ja lõviosa sellest ajast on nad vajanud juhitavat hingamist. Kuna patsientide kehatemperatuur on märgatavalt kõrgem, siis jahutamise eesmärgil pole neil tekke peal.

Ehrlichi sõnul on ravi jäänud laias laastus samaks, ühtegi põhjapanevat tõenduspõhist muudatust ei ole veel leitud. "Küll aga me ise oleme natukene targemad haigete juhitava hingamise optimeerimisel," lisas ta.

Kuigi intensiivravis on kasutusel erakordselt targad masinad, siis arsti need siiski asendada ei suuda.

"Masin ikkagi üksi mitte midagi ei tee. Selleks on ikkagi vaja arsti, kes annab ette parameetrid, kuidas kopsude ventilatsioon peaks konkreetsel haigel käima. Masin natukene aitab meil režiimi reguleerimisel, hingamismahtude, sageduse muutmisega, aga kõik käib ikkagi arsti kontrolli all," selgitas Ehrlich oma tööd. Mõnel haigel piisab hingamisrežiimi muutmisest paar korda päevas, teisel tuleb seda teha märksa sagedamini.

"Ma ühestki konkreetsest patsiendist rääkida ei või, aga me kindlasti oleme näinud haigeid, kes on paranenud ootamatult kiiresti. Kahjuks peab ütlema, et ka vastupidist oleme näinud," ütles Ehrlich. Tema osakonna tüüpiline patsient on 60- kuni 70-aastane mees, kes vajab ravi raske hingamispuudulikkuse tõttu.

Kuigi ravi intesiivravi osakonnas on suuresti sama, tunnistab arst, et praegu on selle tegemine kaitsevarustuse tõttu keerulisem.

"Kaitseriietuses on liikumine natukene piiratud, kiiresti hakkab palav, aga eks me saame sellega hakkama, käime paari tunni kaupa vahetustega," ütles arst.  Nii ei ähvarda vedelikupuudus mitte ainult patsiente, vaid ka meedikuid, kes seetõttu enne osakonda minemist peavad jooma vähemalt klaasi vett, sest muidu kaitseriietuses vastu ei pea.

Nakkusarstide jaoks tavatu olukord

Ka seni iga päev kaitsevarustust kasutanud nakkusarstide jaoks on olukord tavatu. "Praegu on hästi oluline silmade kaitse, selleks me kasutame prille või visiiri. Me harva kasutasime mütsi, mis nüüd on kindlasti kohustuslik. Enamiku nakkushaiguste puhul piisab hingamisteid kaitsvast maskist, aga nüüd on vaja respiraatorit," selgitas Pärnu haigla infektsioonikontrolliarst Kadi Kenk.

Ka vetthülgavat kitlit ja põlle nakkusosakonnas reeglina ei kasutata, kuid nüüd on see hädavajalik. Täiskaitsevarustuses haigete läbivaatamine on füüsiliselt väsitav.

"Me proovisime ka seda, et personali hoida kaks-kolm tundi kaitseriietes, aga see oli liialt koormav. Meil on eakas kaader oma krooniliste haigustega, nii et nad ei jõudnud," sõnas Kenk.

Nüüd on osakonnas töö korraldatud  nii, et arst teeb ühe protseduuriringi ära ja saab pärast seda kaitseriietuse ära võtta. Kuni järgmise protseduurini.

Pärnu haigla COVID-osakonna patsiendid on peamiselt pärit ümberkaudsetest hooldekodudest.

Doktor Krista Jaago patsiendid on olnud vanuses 80 kuni 90 eluaastat ja nende põhiprobleemiks olid hoopis muud tervisehädad, näiteks suhkruhaigus, südamehaiguse ägenemine.

"Sageli on nende haigete tervis nagu kaardimajakene, mis on pandud kokku erinevatest õrnadest kaartidest ja kui nüüd see COVID selle majakese purustab, siis meil on vaja need kaardid jälle tagasi laduda," kirjeldas Jaago. Tohtri sõnul on eakate patsientide puhul väga oluline, et arst nendega suhtleks ja annaks lootust. 

"Vanurid sageli ei kuule, mul on kaks pimedat patsienti, nii et kindad küll, aga me peame neid ka katsuma ja kätega asju selgeks tegema. Selline nukuteater on väga oluline siin vanurite juures," rääkis arst.  Jaago vanim koroonast paranenud patsient lubas suvel korralikult tähistada oma 100. sünnipäeva.

Doktor Maire Ringi sõnul saab haigla praegu pakkuda toetavat ravi hingamispuudulikkuse puhuks. Kui lisanduvad bakternakkused, siis antibiootikumravi.

Pärnu haigla nakkusosakonnas on ravil 14 koroonapatsienti, haigla intensiivravi osakonnas on kuus kohta ja praegu on seal ravil üks Saaremaalt toodud patsient. "Ta on seal olnud juba 30 päeva, varsti tuleb nakkusosakonda tagasi. Tal läheb seitsmes haigusnädal," sõnas Kenk.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas on koroonapatsientide jaoks üks tava- ja intensiivraviosakond. Ehrlichi sõnul on suurhaiglas praegu tööd vähemaks jäänud ja intensiivravi osakonna patsientide tervenemine on nädalate küsimus.

Tasub teada

Regionaalhaigla on ravinud kokku 52 COVID-19 diagnoosiga patsienti, kellest 22 on vajanud intensiivravi ja olnud teatud aja juhitaval hingamisel. Praegu on intensiivravil viis patsienti, kellest kolm on juhitaval hingamisel. Haiglas on surnud seitse patsienti, koju on saanud 31 haiget, kellest noorim oli 11- ja vanim 95-aastane.

Eestis kokku on juhitaval hingamisel olnud 32 patsienti, kellest 26 on mehed. Meeste keskmine vanus oli 60,8 ja naistel 77,5.

Haiglad, kes on patsientide puhul juhitavat hingamist kasutanud, on PERH, Tartu ülikooli kliinikum, Ida-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: